1. detsembril toimus kultuuriklubis Salong esoteerikapühapäev, kus esinesid ettekandega Siim Lill ja Paavo Matsin.
2. detsembril valiti kirjanikupalga saajad aastatel 2025–2027. Valituks osutusid Kristjan Haljak, Mart Kangur, Katrin Pauts, Ave Taavet ja Andra Teede. Komisjoni kuulusid Sveta Grigorjeva, Jüri Kolk, Kairi Look, Joosep Susi, Urmas Vadi, Märt Väljataga ja Maarja Kangro.
3. detsembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Maarja Pärtna oma luulekogu „Ülestõusmise serval”. Autoriga vestles Piret Põldver, musitseeris Vootele Ruusmaa.
3. detsembril kohtus lugejatega Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus Tuul Sepp.
4. detsembri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Sirpa Kähköneni romaani „36 urni. Eksimiste ajalugu”. Kõneles autor ning katkendeid teosest luges Jan Kaus. Vestlusringis osalesid Jan Kaus, Kaarel…
Rühmituste põlvkonnaga luulesse tulnuist saab esile tõsta kolme nime, kelle mõju on kirjanduse üsna suletud ringist välja ulatunud ning kes on toonud noori lugejaid luule juurde, mõnele ka ise kirjutamiseks tuld andnud. Need on fs, kelle 00-ndate raamatud avasid ukse „uussiirale” suunale (ja mitte ainult tollele, tema tekstides on ka kujundite tulevärki), Kristiina Ehin, kelle maailmavaatelised, elulaadi ja -viisi loovad tekstid tabasid ja võlusid uut põlvkonda, tõid palju noori lugema ja kirjutama, ja muidugi Contra – Contra, kes tuli nagu rokenrollbänd, kellest sai fenomen, luuletaja, keda teadsid-tundsid kuidagi ka nood, kes luuleraamatut muidu kättegi võtta ei tihanud…
Lisaks sellele, et Contra…
Veidi piinlik ehk, aga vaid ühte võõrasse linna olen läinud spetsiaalselt oma lemmikraamatu pärast. Mu ainuke kirjanduslik palverännak viis mind Rootsi Ystadi, kus elas Henning Mankelli melanhoolne detektiiv Kurt Wallander. Lonkisin seal mere ääres ja vahtisin kaugusse, nagu Wallanderil oli kombeks – Läänemeri on Ystadis, muide, musta värvi. Ei mäleta, kas Mankell Ystadi merd ka nii kirjeldas. Kirjeldus peab mulle raske panniga pähe lajatama, et see meelde jääks. Väga vähe on häid kirjeldusi. Eriti krimkades, mis on minu meelest funktsionaalne kirjandus, ajavad pikad kirjeldused närvi ja lehitsen neist üle. Krimka funktsioon pole ju midagi muud kui põnevat ajaviidet pakkuda –…
4.–10. novembrini külastas Eesti Kirjanike Liidu esindus kolleege Ukrainas. Lvivis külastati noorteraamatukogu, kuhu annetati eesti kirjanike ukrainakeelseid tõlketeoseid, samuti sõjadokumentatsiooniga tegelevat Index Institute’i ja luulefestivali Zemlja Poetiv. Kiievis kohtuti Ukraina PEN-klubiga, kellele anti projekti „Murdmatud raamatukogud” raames üle samuti eesti kirjandust ukraina ja inglise tõlkes.
5. novembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Lilli Luuk oma romaani „Ööema”. Autoriga vestles Piret Põldver.
7. novembril toimus Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis Märt Treieri teose „Ära. Laulud laokil inimesest” esitlus. Autoriga vestles Jaan Tootsen. Autor esitles raamatut ka 14. novembril Tartu Linnaraamatukogus ja 18. novembril Tartu Linnaraamatukogu Ilmatsalu harukogus.
7. novembril avati Tartu Kaubamajas Eesti raamatu aasta 2025 eelnäitus…
Kirjanikud loevad vist tõesti palju. Vähemalt need, keda tean. Ma ei tea, miks nad loevad. Võib-olla sellepärast, et neil on aega, muidugi ka huvi. Lugemine on nauding. See aitab. Igas mõttes. Olen mõelnud ka korduvalt, et kuidas mina lahendaksin selle Loomingu väljakutse kirjutada artikkel „Kirjanik loeb”, ja iga kord olen jõudnud erineva ideeni. Kas ehitada üles keerukas konstruktsioon või teha midagi lihtsat, nii nagu sel hetkel just asi hargnema hakkab. Olen lugenud aeg-ajalt Loomingust teiste „Kirjanik loeb”-asju, vaadanud, kuidas nemad teinud on. Mõtted ja ideed muutuvad ajas. Ükspäev kirjutaks nii ja teinekord hiljem lahendaksin asja jälle naa.
Mõtlesin kord, et kirjutan…
1. oktoobri kirjanduslikul teisipäeval esitles Tauno Vahter oma romaani „Elevandi üksildus”. Autoriga vestles Urmas Vadi.
2. oktoobri kirjanduslikul kolmapäeval esitles Veiko Belials oma luulekogu „Tiigri aasta”. Autoriga vestles Doris Kareva, musitseeris Monika Mattiesen.
2. oktoobril toimus Siguldas vestlusõhtu Ienāc Literatūrā, kus kõnelesid Jaan Malin ja Guntars Godiņš. 3. oktoobril esinesid autorid Valmieras toimunud luuleõhtul.
3.–12. oktoobrini toimus Lõuna-Aafrika Vabariigis 28. Poetry Africa luulefestival, kus Eestit esindas Joonas Veelmaa. Esinemised toimusid Johannesburgis ja Durbanis.
7.–15. oktoobrini toimus kirjanike raamatukogutuur „Sõnaränd”. Külastati neljateist maakonda, kahtteist raamatukogu ja seitset kooli. Osalesid Jüri Kolk, Reeli Reinaus, Maniakkide Tänav, Piret Jaaks, Kadri Kõusaar, Kruusa Kalju, Maimu Berg, Hugo Vaher,…
„Ja isegi kui oleksite vanglas, mille seinad ei lase ühelgi elu häälel Teie meelteni tungida – siis oleks Teil ikkagi Teie lapsepõlv, see oivaline, kuninglik rikkus, see mälestuste varakamber.” Nii kirjutas Rilke ühes oma kirjas noorele luuletajale.
Lugemisest mõeldes sinna varakambrisse tasubki vaadata, ja endale tagasi mõeldes väärib mainimist esiteks see, et mulle loeti lapsena palju ette, iselugeja sai minust võrdlemisi hilja. Üsna ootuspäraselt mäletan ettelugemise olukordi ja kõrvalisi seiku, näiteks valgust või taustahääli või omaenda kujutluspilte, palju selgemini kui seda, mida loeti.
Kõige sügavama jälje on siiski jätnud mälestus kõrvalt nähtud ettelugemisest. Veetsin lapsena palju aega unises Kesk-Eesti väikelinnas vanavanemate juures…
Meie eluaegset sõprust Ene Mihkelsoniga kandis ühine veendumus kunsti, eriti kirjanduse erilisest rollist inimese elu, ajaloo ja maailma tunnetamisel. Kui mina püüdsin Enele sotsiaalteadlasena seletada ühiskonnas toimuvat ja inimeste käitumist, olid igasugused trendid ja mudelid tema jaoks vaid pealispind, mille alt ilmutasid end ajalooliste kogemuste, inimeste suhete ja saatuste varjatud süvakihid. Kirjanikuks olemist tajus Mihkelson kui tungi neid mustreid kuitahes hirmutava põhjani uurida ja täpsesse sõnalisse vormi kodeerida. Temaga suheldes tundsid ka lähedased sõbrad end sageli osalisena mingis tunnetuslikus eksperimendis, milles nende sõnad ja käitumine projitseerusid vaid Mihkelsoni jaoks nähtavale ekraanile, ilmutades oma varjatud või endelist tähendust. Toetudes oma absoluutsele…
1.–15. septembrini toimus Riias luulefestival „Dzejas dienas 2024”. 6. septembril esinesid kunstikeskuses NOASS Heidi Iivari ja Ville Hytönen, 13. septembril Piret Põldver ja Carolina Pihelgas, mõlemal üritusel luges tõlkeid läti keelde Guntars Godiņš.
2.–7. septembrini muutus teatrifestivali Draama raames Tartu Saksa Kultuuri Instituudi hoone näitekirjanduse keskuseks Äratundmishetkede Maja. Toimus kahepäevane näidendilugemise maraton, esitleti teatrikogumikke, toimusid arutelud ning avatud oli Illimar Vihmari näitus.
4. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Veiko Märka palindroomikogumikku „Ai see opaka poeesia!”. Autoriga vestles Leo Luks.
5. septembril toimus Siguldas vestlusõhtu „Ienāc literatūrā”, kus vestlesid Guntars Godiņš, Jenni Kallionsivu ja Contra.
9. septembril tähistati rahvusvahelise kirjaoskuse päeva lugemistunniga. Tallinna Keskraamatukogus olid külas…
Armas eesti rahvas, kallid külalised lähedalt ja kaugelt!
Aitäh teile, kes te olete sel päikselisel (sajusel, tormisel, udusel – nii nagu parajasti on) sügispäeval kümnete tuhandetena kogunenud meie iidsele lauluväljakule. Olge tänatud ka teie, kõik need sajad tuhanded, kes te püüate praegu iga siit kostvat sõna kas oma autoraadiost või koduteleviisorist. Meid kõiki on kokku toonud tungiv vajadus avaldada austust tänasele juubilarile. Mehele, kes on rohkem kui ükskõik kes läbi sajandite… Aga asja juurde!
Mõnikord tundub mulle, et ma olen raamatunarkomaan. Kui ma veel füüsiliselt raamatupoodides käisin, oli asi märksa hullem. Siis läksin Rahva Raamatusse, Apollosse või mujale, näiteks mõnesse välismaal asuvasse raamatupoodi, ilma konkreetse eesmärgita, lihtsalt nii-öelda vaatama, mida pakutakse. Ma seadsin endale eesmärgid, või pigem piirid – puhtalt rahalised, näiteks et lahkun, kui pihku haaratud raamatute hind ületab 50, siis 75, siis 90 krooni, seejärel sama palju eurosid – või umbes nii. Mitte mingit kontseptsiooni raamatute haaramisel ei olnud. Need võisid olla moodsad romaanid, mida „lugesid kõik”. Need võisid olla ka minul lugemata jäänud klassikute teosed või siis jälle selliste kirjanike raamatud,…
„Vastuvoolu ujumine” võib kõlada kulunud kujundina – ega nii ütlekski, kui poleks selles ka otsesõnalist kogemust või lausa harjumust. Kui hiliskevadel ilmad ilusaks lähevad, hakkan iga päev Emajões ujuma ja ikka rohkem vastuvoolu, et sihiks võetud hulk tõmbeid kokku saada. Vastuvoolu kulub neid sama vahemaa läbimiseks mitu korda rohkem kui pärijõge. Ent mõistagi ei pääse seal voogudes räheldes ka olukorra metafoorsuse tajumisest. Keha ja vee võitluses peegelduvad teised, mõttelised pingeväljad, mis on Tartule sama olemuslikud kui Emajõgi.
Nii kestval Euroopa kultuuripealinna aastal kui ka juba tiitli taotlemisel ja programmi ettevalmistustes askeldades on sageli olnud vastuvoolu ujumise tunne, kui kohtan tõrkeid, iroonilist…
1. augustil esitleti kultuuriklubis Salong Šmuel Josef Agnoni teost „Elupäevade poolel teel ja teisi jutustusi”. Kalle Kasemaa ja Anu Põldsamiga vestles Siim Lill.
8. augustil esitleti kultuuriklubis Salong Peter Trawney raamatut „Heideggeri-fragmendid. Filosoofiline biograafia”. Vestlusringis osalesid Ahto Lobjakas, Jaanus Sooväli ja Leo Luks, vestlust juhtis Siim Lill.
9. augustil toimus Tartu Kirjanduse Majas vestlusõhtu Meelis Friedenthaliga, kellele anti üle Stalkeri ulmeauhind romaani „Punkti ümber” eest. Autoriga vestles Veiko Belials.
10. augustil toimus Alatskivil Liivi muuseumis festival Eesti Kirjanik 2024. Juhan Liivi publitsistikakogumikku „Vulise ojakene rohkem” esitlesid Tanar Kirs ja Mari Niitra. Üles astusid Paavo Matsin, Rein Raud, Epp Petrone, Piret Jaaks ja Urmas…
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Foto: Kris Moor
Foto: ERR/Gea Kumpel
Foto: Kairit Leibold / ERR
Foto: Raul Markus Vaiksoo
Foto: ERR
Foto: Gea Kumpel
Foto: Eiko Lainjärv
Foto: Hendrik Osula
Foto: Andres Keil
Foto: Annabel Janke
Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
