10. september – Tiina Laanem-Murde 50
10. september – Roy Strider 50
13. september – Marin Laak 60
22. september – Helga Nõu 90
23. september – Andrus Triisberg (Kris Moor) 50
29. september – Mart Juur 60
30. september – Andres Anvelt 55
Tahaks öelda, et loen palju, kuid eks see ole suhteline. Oleneb, kellega võrrelda. Tavaliselt loen mitut raamatut korraga või ei loe mitte midagi. Praegu on lugemisel novellikogumik „A Darker Shade” (koostaja Joyce Carol Oates) ja romaan „Boy Parts” (autor Eliza Clark), viimases olen pisut pettunud, aga olen alles 100. lehekülje juures. Riiulilt vaatab mulle vastu ka pooleli olev Patti Smithi „Just Kids”, mida olen etappide kaupa lugenud (ja siis jälle unustanud), kusagil teiste raamatute all virnas on Donna Tartti „The Secret History” (mis on küll mõnusalt kirjutatud, aga tekst on liiga tihe, mistõttu vajab keskendumiseks energiat ja sundi), millalgi üle-eelmisel aastal…
Söandaksin end mingil, aga siiski väga olulisel määral pidada Peeter ja Sirje Oleski kasvandikuks. Peeter oli 1980. aastate eesti filoloogide hulgas hinnatud lektor, kelle Nõukogude Liidu rahvaste kirjanduste nime all toimunud loengutel saime aimu võrdlevast kirjandusteadusest ja kelle kirjanduskriitika ajaloo loengutel kuulsime sellest, mis kõik meil uurimata on, kes mida on teinud ja mida ilmtingimata peaks tegema. Esikohal oli tema loengutes ikka Eesti Kirjandusmuuseum. Peetriga sõitsin ka ühele oma esimestest esinemistest Valka 1990. aasta septembris, kui seal tähistati suurelt Bernard Kangro 80. sünnipäeva. Ja sama aasta novembri lõpus või detsembri algul olime koos Rootsis ja mullegi avanesid tollal veel elavate pagulaskirjanike uksed.…
Üks mees ütles televiisoris nii: „Eestlased uhkustavad sellega, et ei usu millessegi, ja see tekitab mus hirmu. See, kes millessegi ei usu, selle jaoks ei ole miski püha.” Mõttekäik pole uus, aga see pole tähtis, nagu pole tähtis ka konkreetne mees – kasutan teda anonüümse diskussioonipartnerina. Oluline on küsimus, millest jutt käib. Ka mina ei usu teadlikult millessegi: kas ma olen nüüd ohtlik?
Ma ei ole küsimust „millesse sa usud?” kunagi mõistnud. Mida teada tahetakse? Mulle on ikka tundunud, et seda küsimust ei esitada sõna-sõnalt, vaid uuritakse midagi muud, midagi peidetut, laiemat, ja et küsija asub küsitavast kõrgemal platvormil, kuna ta…
3. juulil esitles Viiu Härm Kärdlas Nelja Nurga galeriis oma raamatut „Ilmatuga”. Autoriga vestles Helgi Põllo.
6. juulil esines Asko Künnap luulekavaga jõelaeval Arabella, üritus toimus Emajõe festivali raames.
6. juulil toimus Lähtel Palalinna järve ääres festival Tõge, kus esinesid Jan Kaus, Anna-Liisa Leppik, Katrin Laiapea ja Luulur; astusid üles kunstnikud Rait Rosin, Enn Tegova, Margus Kiis ja Raivo Kelomees, musitseerisid ansambel Rooluulend, Andres Roots, Leonora ja Indrek Palu.
13. juulil toimus Saaremaal Tagaranna VI kirjanduspäev. Üles astusid Imbi Paju, Kadri Kõusaar, Tiia Toomet, Olavi Ruitlane, Brita Juske, Pille Kannisto, Aapo Ilves ja Eepiline Kirjaveaneitsi. Musitseerisid ansambel Ütsiotsõ ning Priit Pedajas ja Joosep Berens.…
10. august – Reet Kudu 75
13. august – Maarja Undusk 65
19. august – Valeria Ränik 60
22. august – Mait Vaik 55
23. august – Sirje Kiin 75
24. august – Sirje Olesk 70
30. august – Epp Annus 55
Huvitav, kas keegi on kirja pannud kõigi enda loetud raamatute pealkirjad – lapsepõlvest kuni pensionieani? Mina seda küll vist teha ei suudaks…
Oma esimest lugemiselamust mäletan väga selgesti, kuigi sain selle osaliseks aastakümnete eest, umbes nelja-aastasena. Olin tollal tundide kaupa üksi kodus – mu ema oli viidud külmale maale ja õpetajast isa võttis lisaks koolitööle enda peale ka rahvamaja juhatamise, et ots otsaga kokku tulla ja emale vangilaagrisse pakke saata. Ema oli enne äraviimist jõudnud mulle kõik tähed selgeks õpetada, aga tähtede tundmine ja lugemine olid minu jaoks erinevad asjad. Ema meelest oli kiiduväärt, et sain selgeks nii suured kui ka…
Ave Taavet on mitmekülgne looja, kelle sulest on ilmunud novelliraamatud „Valerahategija” (2020) ja „Kasukas” (2024) ning karikatuuri- ja vesteraamat „Karikaturisti eine” (2022). Ta on illustreerinud Mart Juure, Monika Undo, Keiu Virro jt teoseid ning loonud dokumentaal- ja animafilme.
ANU SALUÄÄR: Me räägime 25. juulil 2014 Maiga Varikuga, kes on sündinud 11. juulil 1934, töötanud 37 aastat „Eesti Raamatu” tõlkeilukirjanduse toimetuses, tõlkinud koos Jüri Ojamaaga „Meistri ja Margarita”, peale selle hulgaliselt muud head venekeelset kirjandust, ning olnud „Loomingu” keeletoimetaja alates 1999. aastast.
1. juunil toimus Tallinna loomaaias Tallinna Keskraamatukogu korraldatud looduse lugemispesa, külas oli Sirly Oder.
5. juunil toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis kirjanduslik kolapäev, kus müüdi uusi ja vanu raamatuid. Esinesid Ingrid Velbaum-Staub, Jürgen Rooste, Veronika Kivisilla, Øyvind Rangøy, Ave Taavet, Hasso Krull, Kuido Merits, Maria Esko, Asko Künnap, Kätlin Kaldmaa, Hanneleele Kaldmaa ja Maarja Kangro.
6. juunil esitles Tõnu Õnnepalu Vanalinna Rahva Raamatus oma teost „Siinpool vaikust”. Autoriga vestlesid Joonas Hellerma ja Jaan Tootsen.
7. juunil toimus Tartus Küüni tänaval üritus „Tartu linna luuletänav”, kus tänavale paigutatud telkides oli võimalik kirjutada luuletusi ja luua luulekollaaže.
7. juunil esines Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse…
Kummaliste-kummituslike ja rabavate-tabavate ja uimas uitlejate ja rõkkavalt roojaste ja malbelt (ning mitte nii malbelt) masohhistlike ja igasuguste muude luuletajate hulk on meil sedavõrd suur, et sellest ei oma täit pilti mitte keegi (ka mitte ekslik ja surelik luuleülevaatleja): üks on kindel, põua-aastaid ei ole, tavalise tagavaratabureti asemel on vaat et tagavara-pingiread… Ei, muidugi, mitte et kõik nii oivaline ja vapustav oleks, maailma muutev, aga kümmekond või enamgi noorema(poolse)t tippluuletajat on meil kindlasti. Kui mõnel ei ilmu tänavu kogu, tuleb see järgmisel aastal või aasta-paari pärast. Ja maailm on jälle mingis mõttes parem paik.
On üks kahest-kolmest säravamast-külluslikumast perioodist eesti luuleloos.…
Tõnu Õnnepalu mahukaks kujunenud proosaloomingus on Emil Tode nime all ilmunud „Piiririigile” (1993) jäänud ikooniline ja teedrajav staatus, mis saadab romaani selle ilmumisest saati. Seejuures on „Piiririigi” edu olnud autorile ka kiviks kaelas. Usutlustes on ta tunnistanud joovastusele järgnenud pohmelust, kus romaani edu jäi edasiminekut rõhuma, sundides autorit „Piiririigiga” distantsi otsima, seda vahest isegi eitama või unustama, et edasine looming ei asetuks tingimata „Piiririigi” mõjusfääri. Kui vahetult järgnevate romaanide „Hind” (1995) ja „Printsess” (1997) keskne stiilivõte on jätkuvalt faabula elementidega poeetilises vormis proosajutustus, siis 2002. aastal ilmunud „Harjutused” on juba uuenenud, minajutustajalik, pihtiv hääl astub siin üles intellektuaalsemal ja vahetumal…
Kirjanik muidugi loeb, kus ta pääseb, teist võimalust ei ole. Kes ei loe, sellest ei saa kirjanikku sama kindlasti, nagu ei saa leiutajat või teadlast või arsti või õpetajat inimesest, kes ennast eelkäijate tööga kurssi ei vii ja kaasaegsete seisukohtadega laias laastus kursis ei hoia. Muidugi, kõigis valdkondades on terve hulk osavaid petiseid – antud juhul pean silmas inimesi, kes ei tea oma alast suurt midagi, põhjustavad selle praktiseerimisega palju kannatusi, aga suudavad ometi masse hullutada –, aga eks mu väide pea vähemalt mõnevõrra paika ka nende puhul, sest tegutsegu nad mis tahes valdkonnas, ennustagu või mudigu suunda või ravitsegu,…
2. mail kohtus Tartu Linnaraamatukogu Ilmatsalu harukogus lugejatega Mika Keränen.
6.–12. maini toimus Tartus rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista.
8. mai kirjanduslikul kolmapäeval toimus kirjandusõhtu „Loomingu hääled II”, kus esinesid Maarja Kangro, Jüri Kolk ja Tõnis Vilu. Meiu Mündi novelli „Crying game” esitasid Marta ja Andrus Vaarik. Helikujunduse lõi Aivar Tõnso, õhtut juhtis Indrek Mesikepp.
9. mail toimus Vildes ja Vines TarSlämmi finaal, mille võitis Tanel Mällo. 11. mail toimus Erinevate Tubade Klubis Tallinna slämmi finaal, mille võitis Iina Gyldén. Külalisesineja oli mõlemal üritusel Joelle Taylor. 19. mail toimus luuleprõmmu finaal Pärnus, kus pälvis esikoha Karen Viira, külalisesinejad olid Sirel Heinloo ja Toomas Leppik,…
Olen ikka imestanud teiste inimeste elulugude üle. Mõnel on see lühike, mõnel pikk, mõnel täis sündmusi, mõnel ühetaoline, aga alati elulugu. Alguse ja lõpuga ja kõigega, mis selle vahele jääb. Mul on vahel tunne, et minul ei olegi elulugu. On vaid elusündmused, mis on järgnenud üksteisele, ilma kindla suuna või tähenduseta. Just nagu mingi sigrimigri, peaaegu kaos. Kuigi tagasi vaadates aiman ses kaoses nägevat ka mingit korduvat mustrit. Oleks nagu tee, aga kust ja kuhu, ei saa päriselt aru.
Esimesel pilgul paistab, et minu elu lugu sellisena, nagu see on, on suuresti tingitud kooselust JK-ga. Kui ma ei oleks abiellunud temaga,…
Kasvasin maal. Lapsena olin palju üksinda, kopsisin kaikaga puid, solistasin jalgupidi ojas, korjasin lilli, vaatasin metsa, rääkisin kassi ja koeraga, kes õue peal ringi jooksid, läksin tagasi tuppa ja lugesin. Talvel ainult lugesin. Või uisutasin mööda külmunud oja, mõnikord istusin kuskil lumehunnikus, helbed langesid, kõik oli vaikne, maa oli unes ja magas, käpikud olid tõmbunud niiskeks, lumes istumine polnud tegelikult hea, kõik oli pime, talvel oli maal õues peaaegu alati pime, kuigi pimedus ise justkui oli hea. Siis läksin tuppa tagasi. Ja lugesin. Muidugi oli ka telekas, aga seal oli ainult kolm kanalit ja kaua sa seda „Teleturgu” ikka vaatad.…
1. aprillil anti Tallinna Keskraamatukogus üle „Järje Hoidja” auhind, mille pälvis Ilmar Tomusk raamatu „Matemaatiline sõber. Marss Marsile” eest.
2. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitles Piret Bristol oma teost „Miljon soovi”, autoriga vestles Raili Marling, õhtut juhtis Leo Luks.
3. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval „Õhtupoolik Vanapaga” tähistati Andrus Vanapa 100. sünniaastapäeva. Üles astusid Jan Kaus, Indrek Mesikepp, Igor Kotjuh, Zoja Mellov, Paul Laasik ja Joosep Laasik. Musitseerisid Helin-Mari Arder ja Jaan Pehk, õhtut juhtis Hardo Pajula.
3. aprillil toimus Tartu loodusmajas käole pühendatud kirjandus- ja folklooriõhtu „Käol ei ole käppi”. Kõnelesid Mall Hiiemäe, Elle-Mari Talivee, Veronika Kivisilla ja Jaanus Elts.
3. aprillil kohtus Tartu Linnaraamatukogus lugejatega…
7. mai – Eva Velsker 55
13. mai – Urmas Jaagusoo (Hugo Vaher) 50
25. mai – Sigrid Tooming 65
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Foto: Hanna Samoson
Foto: Kris Moor
Foto: ERR
Foto: Dmitri Kotjuh
Foto: Eiko Lainjärv
Foto: Lauri Kulpsoo
Foto: Piia Ruber
Foto: Eiko Lainjärve
Foto: Kris Moor
Foto: Colin Usher
Foto: erakogust