5. augustil toimus Tartus hoonete- ja monumentideteemaline luulejalutuskäik, mida juhtisid Siim Lill ja Janar Sarapu.
9. augustil esitleti Tartu Kirjanduse Maja suveaias Olev Remsu debüütraamatu „Homne karikakar” uustrükki. Autoriga vestles Anne Metsis.
10. augusti kirjanduslikul teisipäeval toimus Tartu Kirjanduse Maja suveaias vestlusring, mis keskendus Hans G. Kippenbergi ja Kocku von Stuckradi teosele „Sissejuhatus religiooniuuringutesse”. Vestlesid Erki Lind, Ülo Valk ja Tõnno Jonuks, arutelu juhtis Indrek Peedu.
14. augustil esinesid Tallinna Keskraamatukogu Laagna harukogus Sveta Grigorjeva ja Maarja-Liis Mölder.
17. augustil esinesid Räägu pargis Wimberg ja Kertu Sillaste. Ürituse korraldas Tallinna Keskraamatukogu.
17. augustil esitles Marge Pärnits raamatupoes Biblioteek oma luulekogu „Süda me rahu”.
Warning: Attempt to read property “post_content” on null in /data01/virt130333/domeenid/www.kultuuriveeb.ee/esitlus/htdocs/wp-content/themes/kultuurileht/functions.php on line 1825
Krista Kaer on inimene, kes palju teeb ja palju jõuab, kuid teda on üsna keeruline tundma õppida. Ta avaneb aegamisi, välgatustega läbi aastate. Seda põnevam on jälgida tema tegemisi.
Sain Kristaga tuttavaks 2009. aastal Tartus, kui festivali Prima Vista raames toimus seminar kirjastamise ja autoriõiguse teemal. Mäletan, et kõnelesid Vene krimikirjanik Aleksandra Marinina ja tema kirjanduslik agent, samuti mitmed meie asjatundjad. Kiiresti selgus, et Eesti olukord erineb suurtest maadest: meil on palju kergem saada kuulsaks kirjanikuks. Kirjuta hästi ja sind märgatakse! Kristal oli hea meel, et meil on ühiseid mõtteid, ja ta väljendas seda pärast kuluaarides. Just nii see oli: suure…
Nagu paljud, olen ma suur lehitseja ja ettevaatlik lugeja. Teen raamatutega tihti seda, mida toiduga peaaegu mitte kunagi: songin siit-sealt ja jätan järele. Meeldivamad loen läbi ka, sest kirjutaval inimesel on ju vajadus lugeda nagu koeral vajadus nuuskida, ja raamatut kui vaimusaaduste formaati pole põhjust põlata. Mida hakkab koer peale kogu selle väljanuusitud infoga, ei oska inimene alati öelda. Mida hakkab kirjanik peale loetuga? Kasutab ära, kui saab. Lahutab meelt, tuunib ennast, uurides välja, mis mõtted ilmas ringlevad või on ringelnud. Mina olen viimasel ajal oma meelt lahutanud näiteks nende raamatutega. Mõned olen kingiks saanud, mõne ise kinkinud, ja nagu…
See on kommentaar Carolina Pihelga raamatule „Valgus kivi sees” (2019) või raamatu lugemise üleskirjutus. Teksti on hakatud kirjutama alates raamatu teisest lugemisest.
Tuules
Kui selge see järsku on, kui raamatu kätte võtan ja selle avan: see ongi kivi, mille sees on valgus. Ümbris kui hall betoon, mille sees soe oranž paber. Kaas sugereerib külma ja sooja mängu, lihtsat primitiivset ümbrist, mille peale ilmub kiri, mis äratab värvilised pildid. Hakkan raamatut lugema. Tean nii autorit kui ka keeletoimetajat. Ei tunne, et see praegu kuidagi oluline oleks. Algab esimene luuletus. „Midagi lehvib tuules. Midagi lendab peost ja kaob.” Seejärel papliseemned, suvi. Huvitav, et selgelt…
1. juuli kirjanduslikul teisipäeval esitles Peeter Kormašov kultuuriklubis Salong oma raamatut „Peatusest peatusesse”. Raamatust luges katkendeid Maria Esko.
2.–3. juulini toimus Liivi Muuseumis Eesti Kirjandusmuuseumi kirjandusteaduse XI suvekool „Maa sool ja nutipõlvkond: didaktilise pöörde otsingul”. Ettekandega esinesid Andrus Org, Maarja Vaino, Indrek Lillemägi, Joosep Susi, Merilin Aruvee, Helin Puksand, Aija Sakova, Tiina Ann Kirss, Janika Päll, Ave Mattheus, Jan Kaus, Igor Kotjuh, Katre Talviste, Inga Sapunjan, Liisi Rünkla, Mari Niitra ja Katrin Kullo. Joosep Susi vestles luuletaja Joosep Vesseloviga ja Krista Ojasaar Leonora Paluga. Ümarlaua arutelu kirjandusõpetusest ülikoolis juhtis Leena Kurvet-Käosaar.
6. juulil esitleti Vilniuses Leedu Kirjanike Liidu hoovis ingliskeelset Baltimaade kirjandusajakirja…
1917. aastal avaldas A. H. Tammsaare kolm ilukirjanduslikku teost: jutustus „Varjundid”[1] kõneleb kopsuhaigete pansionaadis aset leidnud traagilisest armuloost; novellis „Kärbes” on kesksel kohal armupinge tütarlapseliku Tiksi ja vanemaealise kirjaniku Meriheina vahel ning novell „Meeletu mälestused” on traagiline jutustus mehest, kes revolutsiooni tõttu kaotas oma kodu ja lähedased.
Selsamal aastal asus Tammsaare kirjutama veel ühte teost. See oli näidend „Juudit”. Aastaid laagerdunud idee sai kirjutamiseks otsustava tõuke ajal, mil Euroopas käis sõda ning Eestit vapustasid Vene impeeriumi revolutsioonid. Tammsaare elas sõja-aastatel Koitjärvel oma venna juures ning ravis tervisehädasid. Kirjaniku tollased ühiskonnakriitilised vaatlused kajastuvad kogumikus „Sõjamõtted” (1919), osa neist mõtetest jõudis ka näidendisse. Ümberringi…
4. juunil tiksus pool sajandit luuletaja ja üleüldse mitmekülgse kirjamehe Karl Martin Sinijärve kontosse. See on küll kunstlik, isegi otsitud põhjus, aga samas mitte halvem kui mõni teine, et temaga pisut vestelda. Sest intervjuusid on mõtet teha siis, kui endal ka huvitav. Siis on lootust, et lugejagi tuleb kaasa. Karlaga on see värk ka, et mõnusa ja rahuliku jutuvoo käigus löövad pidevalt särama eredad elektripirnid.
Aastal 1989 debüütkoguga „Kolmring” („Kassett ’88” koos Ringo Ringvee, Märt Väljataga ja Tõnu Trubetskyga) avalikkuse ette jõudnud luuletaja on sealtpeale ilmutanud mituteist luulekogu nii üksi kui ka mitme peale, näiteks pannud kokku kaks „Kaardipakki” koos Elo…
2.–25. maini oli Tartu Linnaraamatu-
kogus avatud näitus „Tartu linnakirjanikud”.
4. mai virtuaalsel kirjanduslikul teisipäeval esitleti kogumiku „Balti kirjakultuuri ajalugu” I köidet „Keskused
ja kandjad”. Raamatust kõnelesid Liina Lukas, Katre Kaju, Pärtel Piirimäe, Jaan Undusk, Tiina-Erika Friedenthal, Meelis Friedenthal, Kristi Viiding ja Kairit
Kaur.
5. mai virtuaalsel kirjanduslikul kolmapäeval „TÜHI saal tühjas saalis” esinesid Piret Viires, Maarja Kangro, Daniele Monticelli, Triin Tasuja, Julia Kuznetski, Jürgen Rooste, Suzanna Eisel, Margus Vihalem, Berit Kaschan ja Rein Veidemann.
7. mail tähistati Rutt Hinrikuse 75. sünnipäeva veebiseminariga „Elulugu – elu, ajaloo ja kirjanduse kohtumispaik. Rutt Hinrikus 75”. Sõnavõttudega esinesid Martin Eessalu, Eve Annuk, Risto Järve, Mare Kõiva ja Ene Kiipus.…
Andres Rõhu igatsuse aken
Oli jahe, aga ilus maikuu ilm, kui tuli teade, et kunstnik Andres Rõhu leiti surnuna oma Veeriku stuudiost Tartus. Akna taga pungitasid juba värsked vahtralehed, kastanitel hakkasid tekkima pisikesed küünlad, siin-seal sädistasid okstel Tartu vähesed laululinnud. Kui kevad on nii noor ja ilus, siis peab keegi ära minema, see on vist olemise tingimus.
Tundsin Andrest alates üheksakümnendate aastate keskpaigast, tema Tallinna-perioodilt. Tegime koos Toomas Kalve fotoraamatut „Kaalud” (1997), kuhu mina kirjutasin tekstid. Toomasel tuli mõte, et raamatu võiks kujundada Andres, kes polnud küll kunagi varem raamatuid teinud. Mina polnud varem piltide kõrvale kirjutanud, ja Toomasel polnud ühtki kataloogi.…
Friedebert Tuglas suri varakevadel, sellest on möödas viiskümmend aastat. Ma ei mäleta 1971. aasta kevadet – või kui mäletangi midagi, siis ei oska seda ajas paika panna, olin veel liiga väike. Tuglasega ma ei kohtunud, küll aga meeldis mulle hiljem ette kujutada, et selline kohtumine oleks saanud toimuda. Nüüd võib selle peale muiata. Mis mul ikka Tuglasele öelda oleks olnud või temal mulle, oleksin vaid hiljem võinud kirjaniku jumaliku puudutusega kelkida, juhul muidugi, kui ta oleks mu pead silitanud. Võib muiata, kuid sellest hoolimata on iseloomulik, et Tuglas näis – ja ehk näib nüüdki – esindavat kirjanduslikku järjepidevust viisil, millest tasub osa saada.…
Hiljaaegu anti kordustrükina välja Mihhail Zoštšenko „Maga kiiremini” ning Ilfi ja Petrovi „Õilis isik”. Esimest olin ma muidugi varem lugenud, teist millegipärast mitte, ehkki tõenäoliselt oli seegi mul vanematekodus olemas, nagu kõik „Loomingu Raamatukogu” aastakäigud. Aga kus sa siis kapist kõike üles leiad!
Nüüd loomulikult lugesin. Raamat on õhuke, ainult 80 lehekülge ja mul oli kogu aeg selline tunne nagu Vene ajal martsipanikujukest süües – kohutavalt maitseb, aga lihtsalt ei raatsi kiiresti süüa, sest mine tea, millal jälle saab! Nii ma siis näksisingi oma tillukest martsipanist oravat või jänest kild killu haaval ja jätkus mitmeks nädalaks.
Ilfi ja Petroviga see nipp läbi ei…
Läinud aasta algupärast dramaturgiat, nagu kogu muudki elu, mõjutas kevadisel teatrikuul alanud koroonaaeg, mis sulges teatrid kuni suveni. Pandeemia põhjustatud mängupausi lõppedes selgus varasuvel, et kõige paremini olid olukorraga kohanenud enda loodud materjali esitavad väike- ja projektiteatrid ning etenduskunstnikud. Kiiret kohanemist näitas Baltoscandali festival, kus reisipiirangute tõttu osalesid ainult eesti etenduskunsti lavastused. See kallutas 2020. aasta teatripildi kindlasti etenduskunsti kasuks ning täispikkade draamade kõrval tõusid varasemast rohkem nähtavale muude tekstiloomeprintsiipide alusel sündinud dramaturgilised materjalid. Täpsem statistika ilmub aasta teises pooles, siin on fikseeritud esialgne mulje. Koroonaajastu sügavamad mõtestamised teatrivormis on alles ees, ehkki esimene düstoopialugu jõudis lavale juba möödunud aastal…
Intervjuu Maarja Pärtnaga sündis kohtumise ja kirjutamise teel. Saime kokku veebruari lõpus, arutasime paljudel teemadel ning hiljem kirjutas Maarja endale olulisemad omakorda lahti. Rääkisime vabakutselise elust, keskkonnast, kirjutamisest ja mitmest muust asjast.
PIRET PÕLDVER: Kui kaua sa oled olnud vabakutseline?
MAARJA PÄRTNA: 2016. aasta algusest. Sellele eelnesid ülikooliõpingud ja töö – mul on bakalaureusekraad inglise keeles ja kirjanduses ning maailmakirjanduse magistrikraad, magistriõpingute ajal töötasin „Müürilehes” kirjandustoimetaja ja hiljem tegevtoimetajana. Samuti olin aasta „Värskes Rõhus” luuletoimetaja. Ülikooli lõpetamise järel otsustasin hakata vabakutseliseks.
P. P.: Need tunduvad ideaalsete töökohtadena. Miks sa ära tahtsid tulla?
M. P.: Tahtsin endale rohkem aega, et loominguga tegeleda, tõlkida, lugeda. Seda olen…
2. aprillil tunnustas Tallinna Keskraamatukogu „Järje Hoidja” auhinnaga Leelo Tungalt ja Aleksei Turovskit lasteraamatu „Kati, Carl ja isevärki farm” eest.
6. aprilli virtuaalsel kirjanduslikul teisipäeval toimus lavaluule õppeprogramm „Tundekasvatus”, kus Sirel Heinloo vestles Briti lavaluuletaja Joelle Tayloriga.
7. aprilli virtuaalsel kirjanduslikul kolmapäeval esitas oma loomingut Ave Alavainu. Bambusflöödil musitseeris Krista Citra Joonas.
13. aprilli virtuaalsel kirjanduslikul teisipäeval esitles Øyvind Rangøy raamatut „Oled ikka veel see poiss”. Autoriga vestles Siim Lill.
13. aprillil toimus Tallinna Kirjanduskeskuse loengusarja „Unditund” raames Maarja Vaino veebiloeng „Tantsib huntidega. Loomad ja linnud Mati Undi loomingus”.
14. aprilli virtuaalsel kirjanduslikul kolmapäeval esines luuletustega Mihkel Kaevats.
14. aprillil andis Tallinna Keskraamatukogu esimest korda välja…
Inimene muudkui mõtleb. Aina mõtleb ja mõtleb. Kui keegi ütleb, et ühel või teisel hetkel ta ei mõelnud midagi, siis on temaga midagi valesti.
Kõige rohkem mõtlevat inimene surmast. Kas enda või mõne teise inimese elu lõpust. Pole vist inimest, kes poleks kuulnud laulusalmi: „Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga.”
Veidi rohkem kui veerand sajandit tagasi sattusin Kuku klubi hämaruses ühte lauda musta riietatud indiaanipealikku meenutava pikkade juustega mehega, kes ei rääkinud kellegagi sõnakestki. Pealik istus liikumatult, lõug rinnal, ja suitsetas ühe sigareti teise järel.
Ühtäkki tõstis pikkade juustega mees pea, vaatas mulle silma…
Kui kõik 2020. aasta lasteraamatud ühte kohta koondada, saab kenakese seinatäie – ilmus ju mullu lastekirjanduse keskuse andmetel ligi 800 lastele mõeldud teost. Kui tõlkekirjandus ja kordustrükid kõrvale tõsta, saame käesoleva ülevaate aluseks olevad 120 algupärast esmatrükki, millest 25 on luulekogud ja 95 proosateosed. Võrreldes aastaga 2019 jäi teoste üldarv peaaegu samaks. Mis jääb aga nende numbrite taha? Mis toimub meie lastekirjandusmaastikul? Kes ja milliseid teoseid avaldavad? Kas kõigile raamatutele jätkub ka lugejaid või on neidki, mille ilmumine rõõmustab vaid autorit ennast?
Möödunud aastal avaldas lastele teoseid üle saja autori. Lastekirjanduse populaarsust ja jätkuvat prestiižikust näitab, et ses vallas debüteeris kokku 38…
Priit Aimla 80. sünnipäeva lähenedes hakkasin mõtlema, mida võiks temast, eesti huumori säravast tähest, teada temast palju noorem, alles sellel sajandil sündinud inimene. Ega vist suurt midagi. Nii arvates ei sea ma aga kuidagi kahtluse alla tänapäeva noorte teadmiste mahtu. Pigem lähtun omaenda kogemusest: mida teadsin mina 20-aastaselt mõnest kuuskümmend aastat enne mind sündinud humoristist? Näiteks Oskar Lutsust. Kindlasti oleksin võinud rohkem teada.
Püüangi nüüd vastata küsimustele, mida võiks esitada mulle iga noorem huviline, kes tahaks jõuda Aimla tundmises ja mõistmises vähemalt minu praeguste teadmiste tasemele. Et sealt siis juba iseseisvalt edasi minna.
NOOREM HUVILINE: Kui öelda ühe sõnaga, siis kes on…
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Foto: Ave Maria Mõistlik
Foto: Ave Maria Mõistlik
Foto: erakogu
Foto: Ave Maria Mõistlik
Jaan Unduski “Suure Siberimaa” tõi Draamateatri lavale Hendrik Toompere.Draamateater
Udo Uibo. Foto: kuvatõmmis EKI keeleklipist.