Triin Soomets *alguses / *lase mul minna jt luuletusi
Imre Siil Unemaa päike
Jan Kaus *su ees avaneb maastik / *kui vaadata tähelepanelikult tähti jt luuletusi
Kärt Hellerma Eesti keel istub kirikutornide kohal
Toomas Vint Ebamugav tegelikkus / Merevaatega tuba
Jaanus Ermann Haikud
Juhan Hellerma *Kui oleks jõudu rääkida üks lugu / *vaim on ette antud jt luuletusi
Kalle Käsper Krutsifiks / Pühendumus
Triin Paja Lume linnulaul / Helenda edasi jt luuletusi
Ann Viisileht Marja tõenäosus
Øyvind Rangøy *See maailm on täiesti lummav / *Elu läheb alati edasi jt luuletusi
Tarmo Pikner Parthenoni protokoll
Kalle Kasemaa / Kaarina Rein Ida ja Lääne piirimail
Jüri Kolk Mõnest 2018. aastal ilmunud luuleraamatust
Maire Liivamets Kirjanikuks saamise…
Maalimine ja kirjutamine on kaks päris erinevat tegevust. Kui ma oleksin ajuteadlane, oskaksin ilmselt viidata konkreetsetele ajupiirkondadele, millest üks tegeleb verbaalsega ja teine visuaalsega, aga nii, et loomise ajal saavad need töötada vaid ükshaaval, mitte korraga.
Maaliv kunstnik vajab oma ateljees ilmselt vaikust. Või valitud muusikat. Ta on võõrandunud tekstist ja üldse sõnadest — nii teiste kui ka iseenda sõnadest. Maaliv kunstnik mõtleb silmadega, visuaalselt. Sellest ei pruugi laiem üldsus aru saada ja võib jääda mulje, et kunstnik on natuke imelik, sest ta ei räägi. Kuid parimate maalide puhul on tulemuseks olukord, kus maal kõnetab otse vaataja tunnetust ja vaimu. On…
Isaac Newton on öelnud: kui ma olen näinud kaugemale, siis seetõttu, et olen seisnud hiiglaste õlgadel. Newtoni hiiglased olid enne teda elanud teadlased Galileo, Kepler, Eukleides. Kuid meie praegused hiiglased on need naised ja mehed, kes on elanud enne meid ja hoolitsenud selle eest, et me võiksime omal maal rääkida oma keeles.
Värskendagem mälu mõne seigaga eesti keele ajaloost.
Üksikud eestikeelsed sõnad ja väljendid Henriku Liivimaa kroonikas ning umbes 500 eestikeelset kohanime Taani hindamisraamatus XIII sajandi alguses.
Kullamaa käsikiri ning Wanradti ja Koelli katekismus XVI sajandi algupoolel, Georg Mülleri juhitud ning ka eesti keelt õppetöös kasutanud kool Rakveres ja Tallinnas aastail 1597 ja…
I
Eesti keel istub kirikutornide kohal
keerutab korra ja läheb siis lendu
ratsutab üle Rapla ja Rakvere
tõuseb Tõrva ja Taevaskoja kohale
laksutab tiibu Loksal ja Laekveres
keerutab Kehras ja Kuusikul
tulge tulge keelitab keel
narritab Noarootsis
mängitseb Märjamaal
ja mürab Müüsleris
Mehed tulge Tuhalaanest ja Tarvastust
võtke murumütsid peast
ja minge Mehikoormasse
laulge eesti keelele kõla
kuulake kuidas keel kõlab
üle metsalankide
üle linnade
kuulake kuidas keel käib
üle kõhinate
mis maharaiututest jäänud
Naised tulge te Pärnust ja Põltsamaalt
Pöidest ja Pühajõelt
laulge kaasikud kõlama
Kaasike
Eesti keel sirutab tiibu
lendab kohinal üle Eestimaa
puistab rahet Raekülas
ja vihma Vaekülas
liugleb külade kohal
mida enam pole
puistab tubakat vanameeste piipudesse
mida enam pole
pole piipe ega vanamehi
keel lendab üle tühjade talude
hingab hõbepajudes
mida enam pole
silib puulehti
mida enam pole
eesti keel on silitaja
salaja…
Joel Sang Ajalik ja igavene
Toomas Haug Muravu (Raamatupood)
Merca Kogud / Vareste vanaema jt luuletusi
Maimu Berg Lätlase nimi / Must mees minu elus
Carolina Pihelgas Kaugelt / Tähestik jt luuletusi
Sven Kullerkupp Peatükke tsüklist „Meie inimesed”
Häniläne Kats kirjä Eestimaa inemiisile
Inna Feldbach *Klavikordi sääsepinin saadab setukeelset muinaslugu kuldkotakesest / *kuuse täiuslik kuju
Kairi Look Ümbermäng
Merike Õim Lahkumishetk / Küllap tahtsid mulle lahkumisel öelda
jt luuletusi
Jüri Kaldmaa Igatsuse universum
Veiko Belials eesti elu / *mu lapsepõlves taevas oli madal / *mu silmade taga luuravad
Kadri Matteus Mälk Miniatuurid
Väino Karo *Universum on lõputult paisuv / *Valus on tuli mis kui magma Maad
Leonora Palu *öö ilma sinuta / *ilus eestimaa…
Tunneta ja ära mõtle nõnda palju. Ja ära kirjuta, kui sa ei oska. Tee, mida oskad. Pealegi pole sul paguneid. Paguniteta sind jutule ei võeta. Kirjanike Liidu liige sa ju pole, eks ole. Sa ei tea üldse, mida tähendab kirjutada. Kirjutada ei tähenda mitte kirjutamist, vaid istumist ja veel kord istumist, Sitzfleisch’i ja ootamist, kuni higipiisad kogunevad su laubale, kui kogud mõtteid, mida sul ei ole. Kui oled investeerinud aega sellesse, et olla mõistetav ja kõigega kursis, on lihtne jõuda järeldusele, et see väärtuslik, mida teha oled suutnud, pole kellelegi oluline. Mitte midagi ei tohi maha magada, epileptiline konn. No…
Kogud
Riiulid koguvad tolmu,
põrandavaip korjab karvu —
salvestab kiudude vahele neid
uskmata suurel arvul.
Isa kogub meil marke,
laps kogub „bärbiseid”.
Vanaema teeb kogutud heintest
vainule kärbiseid.
Valimisliit kogub hääli,
surnud koguvad vaklu,
Jeesus Kristus talletab
peopessa suuri naklu.
Saapatald korjab muda,
Volxwagen kogub kilte.
Vennas seab mälupulgale
paljaste naiste pilte.
Emal saab üxkord villand,
viskab kõik kogud välja.
Asemele me saame
tühja kogumisnälja.
Vareste vanaema
Vareste vanaema
pesiceb kellatornis.
Mõnele tunduvad tema
lapselapsed liig mornid.
Teistele näib nende vestlus
nagu käracev sõim.
Minule on nad omad:
lõbus sekeldav hõim.
Neeva
Sul on rüütli stiil
& raudteeparmu maneerid.
Kord suhqrdad mind,
qid sealsamas marineerid.
Sa mõjud qi Leningrad
keset stagnancet sovjetti:
marmorist joonia sammas
kandmas põrandavärvist paletti,
qllakihi all kipsist viisnurk
& rotid Nevski prospektil,
Shanghai kange kohv
& oxe Kaasani kiriq trepil.
Qid ma olen Neeva:
salalik soodevoolus.
Graniit mind ei pea: qi…
Kroonikat
4.—5. jaanuarini esinesid Lääne-Norras Averøya ja Rangøya saarel eesti-, inglis- ja norrakeelse luule- ja muusikakavaga Veronika Kivisilla, Adam Cullen ja Øyvind Rangøy. Kaasa tegid kohalikud luuletajad ja muusikud Knut Ødegård, Þorgerður Ingólfsdóttir ja Odd Arne Halaas.
5. ja 26. jaanuaril toimus Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” kirjandusviktoriin.
9. jaanuari kirjanduslikul kolmapäeval „Ingeldus” luges Kirjanike Liidu saalis oma luulet Avo Üprus. Psalme laulis Eerik Jõks.
10. jaanuaril oli Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” salongiõhtu „Utoopiline salong. Otsides Nobeli V. Henri Bergson”, kõneles Hasso Krull.
10. jaanuaril toimus Tartu linnaraamatukogus koostöös kirjastusega „Petrone Print” vestlusõhtu, kus külas oli Margit Prantsus, raamatu „Juudi jutud. 70 tõestisündinud lugu”…
Maarja Pärtna jõgi, angervaks, kahanemine / *peatada käsi. jätta murdmata jt luuletusi
Mats Traat Mõisanovell
Asko Künnap Vaatega itta / Me kõnnime näljaseid randu jt luuletusi
Holger Kaints Vaikne patsient
Kalle Käsper Armastus / Madu jt luuletusi
Thavet Atlas Tulevalvajad / Lootus / Viimane helves
Ingvar Luhaäär Veretööhooldus
Vahur Laiapea *Katsun lõhna uue aja veerel / *Lootus on väikese näoga jt luuletusi
Andres Aule *elu on hulk / *Aga kui read ei olegi read jt luuletusi
Lea Mändmets *Astun mööda talvist teed / *Vurrrdi! Jälle oksa peale
Janika Läänemets *küpsevatel kirssidel on / *nägin suurt valget hunti unes / *hing immitseb seinapalkidesse
Ülle Toming *Igatsus enneolematu / *Läbi akna paistab taevas…
Kirjutasin kümme aastat tagasi lühikese ja põgusa meenutuse Mati Undist Kalev Kesküla kokku pandud mälestuskogumikku „Undi-jutud”.
Ma tundsin meie hulgast lahkunut — malbet, ujedat ja viisakat noormeest — ülikooliaastaist peale ning tema lühikeseks jäänud elu viimased kümme aastat elasime Kadrioru maja kolmandal korrusel ühes trepikojas, uksed vastakuti. Olin püsitunnistaja tema hingelisele ja ihulisele äraväsimisele, mida ta mehiselt ei tahtnud fataalseks tunnistada.
Mati Undi äraminek asetub minu mõtetes kõrvu Juhan Smuuli lahkumisega — sädeleva andekuse lõppfaas lõdvestava-lohutava alkoholi kurjal toimel.
Mitte ainult mõlema mehe looming, vaid nende läheduski oli sugestiivne ja inspireeriv. Kui Juhan Smuuli elu saab oma tagantjärele traagilise valguse poliitilise sunnismaisuse mittemõistmisest,…
Veiko Märka: „Elu on sõna. Kohtumised eesti kirjanikega”.
„Hea lugu”, 2018. 178 lk.
Veiko Märka raamatu pealkiri on justkui kivi, mis vette visatuna enda ümber laineid tekitab, luues esmalt seose sõna abil maailma loomisega: „Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!” Ja valgus sai.” (Mo 1:3 jj.) Samamoodi loob iga kirjanik oma tekste, ikka sõnaga, tekitades sel viisil oma maailma. Ja see maailm paiskab endast laineid nii kaugemale kui ka lähemale. Raamatusarja „Kohtumised eesti kirjanikega” kümme teost lainetavad eesti kirjandusilmas just seetõttu jõuliselt, et toovad muu hulgas päevavalgele hulganisti fakte kirjanikest, nende tegemistest, juhtumitest, seltsielust ja muustki, mida ei teata ja seni kuskil avaldatud…
jõgi, angervaks, kahanemine
sel talvel ei läinudki külmaks. emajõe pind on vaikne ja must —
öö kivine peegel, külm aeglane noatera lõikab kõveralt läbi
elu ja linnasüdame. vee klaasja pinna alt
jõepõhjast kumavad loomaluud
tähenduslikud ja paljad —
minagi olen osa
kõige elava võrgustikust.
minulgi tuleb end kord
üleni tagasi anda.
*
peatada käsi. jätta murdmata
ülane valgete õite ja angervaks
magusa lõhna pärast.
jätta elavale alles
ta elu — nii palju kui saab
valada oma siinoleku piimjas sisu
ümber väiksemasse anumasse.
teha ruumi — kahaneda, piseneda
ja siis ikkagi olla
väike tuline kerisekivi
ja siis ikkagi olla
tihe kui tammepuit.
*
kui sa tuppa astud
tulevad nad sinuga koos: põlispärnad
lehtede kõdulõhn, metskitsede aredad jäljerajad.
kõrge sammastiku all
vanad madalad maakivimüürid
sambla ja jänesekapsaste koheva…
Meediakriitiline diskursus eesti luules
Eesti luuletajad on traditsiooniliselt kaldunud end ajakirjanikest austusväärsemaks ja õilsamaks pidama. Hoolimata tõsiasjast, et küllalt suur osa nendest on pikemat või lühemat aega ise lehemehe leiba söönud. Luuletaja — see on vaimuaristokraat ja suveräänne isiksus, ajakirjanik seevastu tavaline käsitööline ja sedagi mitte kuigi atraktiivsel erialal — umbes nagu lihunik või timukas.
Meedia (kasutan tänapäevast terminit lihtsuse mõttes ka varasema ajakirjanduse kohta) alavääristamine luules algas juba tsaariajal, erilise populaarsuse on see saavutanud aga XXI sajandil. Niisiis on meie poeetide üldine suhtumine žurnalistidesse olnud peaaegu alati pilkav või isegi sarkastiline, muutusi võib täheldada vaid üksikutes komponentides, mitte põhimõttes. Pole mõtet…
Karl Martin Sinijärv *Vala oma jama / *Ega me keegi ei tea jt luuletusi
Toomas Haug Jõulutervitus 2018
Heljo Mänd Tuule peopesas
Maimu Berg Kas usud jõuluvanasse?
Mathura Haavatud ingel / Tal silmad sügaval on jt luuletusi
Arvo Valton Aforisme 2018
Katrin Väli Valides kleiti / Pärleid noppides jt luuletusi
Ilmar Lehtpere *Kui tulid mulle külla / Armastus ja Alzheimer
Peep Ehasalu Gruupi veri
Kai Kask Miks armastada linna?
Berit Petolai Hämarate aegade tõmme / Neil päevil jt luuletusi
Liisa Loo Suvi, mis ei unune / Hirm
Märt Sepper Maiselt ehk Liha suretamine / Kas surnud nutavad ehk Kananahad jt luuletusi
Ester Urbala Öö Madridis
Pablo Neruda Kakskümmend armastusluuletust ja meeleheitelaul
Vladimir Sazonov Uusaasta…
Karl Martin Sinijärv *Vala oma jama / *Ega me keegi ei tea jt luuletusi
Toomas Haug Jõulutervitus 2018
Heljo Mänd Tuule peopesas
Maimu Berg Kas usud jõuluvanasse?
Mathura Haavatud ingel / Tal silmad sügaval on jt luuletusi
Arvo Valton Aforisme 2018
Katrin Väli Valides kleiti / Pärleid noppides jt luuletusi
Ilmar Lehtpere *Kui tulid mulle külla / Armastus ja Alzheimer
Peep Ehasalu Gruupi veri
Kai Kask Miks armastada linna?
Berit Petolai Hämarate aegade tõmme / Neil päevil jt luuletusi
Liisa Loo Suvi, mis ei unune / Hirm
Märt Sepper Maiselt ehk Liha suretamine / Kas surnud nutavad ehk Kananahad jt luuletusi
Ester Urbala Öö Madridis
Pablo Neruda Kakskümmend armastusluuletust ja meeleheitelaul
Vladimir Sazonov Uusaasta ja…
*
Vala oma jama
minu klaasi sisse.
Ära täna vala
enda omasse.
Las ma võtan Sinu.
Võtan Sinu jama.
Sina maga tasa
oma olemisse
sisse. Maga sisse.
Või, kui tahad, välja.
Kui Sa ükskord ärkad,
lammutame nälja.
Peekon. Muna. Pann.
Ockham. Vesi. Vann.
*
Ega me keegi ei tea,
mida me armastame.
Kui, siis, võib-olla,
keda.
Kindlasti mitte — miks.
Kas.
Küllap ka seda.
Kõiges kaunis ja kasvavas.
Eh. On ses valemis
püüdmatu iks.
Eks.
(X? x? onju x X!)
Numbrimõõt, õrjetu keks.
Sekstant joomari rüpes,
jõuline mahapeks.
Ega me keegi ei tea.
Mõned meist tunnevad kohe.
Võluvormelis püüdmatu tuline lohe
on hea.
Tema ongi me parim.
*
Üks jumal on juhtumisi
ridade vahele jäänud.
Juhtumisi
on juhtunud.
Kõik ne va elud ja käänud.
Kuhtumisi ja luhtumisi.
Kurbi öid, hüvi hommikuid, kõike.
On olnud tuhastumisi
ja puhtumisi.
Üks Jumal on.
Juhtumisi.
*
Kuumast suvest kurnatuna
kõlgub külmal taevaveerel
punamuna päikene,
ootab loojangut…
Leo Luks: „Vaene maa”.
„Vabamõtleja”, 2018. 104 lk
.
Ühel õhtul läks kirjandusteadlane, mõtleja, tõlkija ja luuletaja Jüri Talvet mõttetööd pungil päevast väsinuna magama ja unes ilmus tema pähe mõte, et oleks aeg kirjutada midagi sarnast nagu kunagine kuulus luuletus „Armastus”: „ARMASTUS / on käsk, nii mõtles / Kierkegaard. Parem aga / on, mõtlen, armastada / käsust välja tegemata.”
1
Jüri Talveti unemõttest sai kinnismõte. Talvet avas silmad ja haaras öökapilt seal alati ootel püsinud paberi ja sulepea ning pimeduses täitis ta paberi ridadega. Rahunenuna vajus mees pehmele madratsile ja uinus taas ning magas varahommikuni, nägemata seekord ainsatki unenägu.
Hommikul ärgates ei sirutanud Jüri Talvet kätt…
1. novembril peeti Tartu lokaalis „Vilde ja Vine” TarSlämmi hooaja esimene eelvoor, kust finaali pääsesid Joosep Vesselov ja Susan Kolde. Külalisesineja oli Valdur Mikita.
3. ja 17. novembril toimus Tartu Kirjanduse Maja kultuurilokaalis „Arhiiv” kirjandusviktoriin.
5. novembril arutas Eesti Kirjanike Liidu eestseisus päevakajalisi küsimusi.
6. novembri kirjanduslikul teisipäeval esitleti Tartu Kirjanduse Majas kogumikku „Eesti novell”. Johanna Ross vestles koostajate Kajar Pruuli, Armin Kõomäe ja Maia Tammjärvega ning autorite Margit Lõhmuse ja Mart Kivastikuga.
6.—9. novembrini toimus kirjanike tuur „Sõnaränd”, mille käigus külastasid Jüri Kolk, Kätlin Kaldmaa, Peeter Sauter ja Mudlum Antsla linnaraamatukogu, Võrumaa keskraamatukogu, Põlva keskraamatukogu ja Räpina raamatukogu; Olev Remsu, Reet Kudu, Tarmo…
Siinse mõtteavalduse kirjapaneku idee tekkis mitu aastat tagasi, kui „Keel ja Kirjandus” tõi lugejate ette ajalooromaanile pühendatud kaksiknumbri (2013, nr 8/9). Too number sisaldas nõnda palju huvitavat, et see oli üks neist kordadest, kui olen ühe ajakirja sõna otseses mõttes kaanest kaaneni läbi lugenud. Paraku ei jõudnud ma tookord paari teesi kirjapanemisest kaugemale ja sinnapaika see jäi. Nüüd tulen teema juurde tagasi.
Tolle ajakirjanumbri kõige haaravam kirjatükk oli minu meelest Aare Pilve sulest: „Rudolf Sirge ajalooromaanidest. Katse lugeda nõukogude kirjandust uuesti”. Autor võrdleb seal Sirge 1929. aastal ilmunud romaani „Rahu! Leiba! Maad!” ja selle põhjalikult ümbertöötatud kordusväljaannet pealkirjaga „Tulukesed luhal”, mis…
Jaanus Järs Aasta töötuna
Hando Runnel Kaheksa laulu
Doris Kareva Tahe ja tee
Mats Traat 11. november
Priidu Beier Liblikad ei joo šampanjat / Baaris Miau on blondis
vahus jt luuletusi
Gohar Markosjan-Käsper Minu kaks elu
Katrin Pärn *Mina olen see rebane / *See naine ülakorruselt /
*Mul on seitse salaelu
Andres Ottenson Põhi / Vesi / La Gomera
Aino Pervik Miniatuurid minevikust 2
Peep Ilmet *Nii nagu valge paberleht / *Mis juhtus enne
jt luuletusi
Mirjam Parve Äraolekud
August Vine *Killuke kellegi näpujälge / * meelestalaktiidid tõnguvad
jt luuletusi
Magdalini Thoma Keset maailma ööd
Magdalini Thoma / Kaarina Rein Eesti lugu ja luule kreeka
keeles
Cornelius Hasselblatt Unus homo nobis curando…
Märt Väljataga Bussis / Tunnel jt luuletusi
Jaanus Järs Aasta töötuna
Hando Runnel Kaheksa laulu
Doris Kareva Tahe ja tee
Mats Traat 11. november
Priidu Beier Liblikad ei joo šampanjat / Baaris Miau on blondis
vahus jt luuletusi
Gohar Markosjan-Käsper Minu kaks elu
Katrin Pärn *Mina olen see rebane / *See naine ülakorruselt /
*Mul on seitse salaelu
Andres Ottenson Põhi / Vesi / La Gomera
Aino Pervik Miniatuurid minevikust 2
Peep Ilmet *Nii nagu valge paberleht / *Mis juhtus enne
jt luuletusi
Mirjam Parve Äraolekud
August Vine *Killuke kellegi näpujälge / * meelestalaktiidid tõnguvad
jt luuletusi
Magdalini Thoma Keset maailma ööd
Magdalini Thoma / Kaarina Rein Eesti lugu ja luule kreeka
keeles
Cornelius Hasselblatt Unus homo nobis curando restituit…
Bussis
Märt Väljataga, mida sa siin teed?
Buss loksub mööda porist kruusateed,
kord võtab peale, harvem laseb maha.
Paks pimedus on vajund akna taha
ja tuld ei paista ainsastki aknast.
Nüüd peale ronivad kaks koolilast,
vist kolmas-neljas klass, kuid tõsist laadi.
Üks jagab kaaslasega šokolaadi.
Buss jälle posti juures paotab ust,
laps väljub, pimedus ta neelab must
ja koduteest ei miski märku anna.
Kuid mind peaks külla ootama sõbranna.
Ei ole moblat leiutatud veel
ja liinibussis raskeks loksub meel,
ühtäkki mingi kõhedus on põues —
ükskõiksed tähelatakad on õues,
kui nende perspektiivist vaatan end,
näen laokil meest, kes pole kodunend,
ja neid, kes sõidul omapäi või rodus —
siin ilmas külaskäigul, mitte kodus.
Tunnel
Kord tulin pärastlõunal raadiomajast
vist ajamast mõnd järjekordset jama
poliitikast,…
25. septembril pidas Tõnu Õnnepalu teose „Valede kataloog. Inglise aed” ainetel Kotkajärve Metsaülikooli loengu Toronto Tartu kolledžis.
2. oktoobril Viimsi raamatukogus, 10. oktoobril Haapsalu raamatukogus, 11. oktoobril Kärdlas Ave Vita kultuurisalongis ja 19. oktoobril Narva Tartu kolledžis esitles Sirje Kiin oma mälestusteost „Pühendused. Mälestusi eesti kirjanikest”.
3. oktoobri kirjanduslik kolmapäev Kirjanike Liidu saalis oli „Värske Rõhu” õhtu. Esitleti kahte uut luulekogu: Triin Paja „Nõges” ja Vootele Ruusmaa „Tavaline don Quijote” ning „Värske Rõhu” 55. numbrit. Esinesid ka Joosep Vesselov, Helena Juht ja Marianne Harju.
4. oktoobril toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas sümpoosion „Kirjanduskeskuse esimene veerandsada”, kus kõnelesid Toomas Haug, Piret Kruuspere, Elsa…
Kus on tahe, seal on tee, ümisesin endamisi üht inglise vanasõna kui loitsu, astudes otsustavalt mööda Estonia puiesteed salapärase asutuse poole, kus pidi koordineeritama laevaliiklust Läänemerel. Oli august 1989, keegi oli andnud vihje, et mõnikord on õnne jõuda üle mere mõnel kaubalaeval. Ja nüüd, pärast mitmekuist ootamist oli saabunud teade: vabanenud on koht sõiduks Rootsi.
Esitasin passi, vastu sain luitunud blanketi, mis sarnanes saatekirjaga röntgeniuuringule. Vossem rublei, kõlas kiretu naistöötaja hääl. Mul oli kaheksa rubla ja kõrvale pandust kakskümmend kaks jäi veel alles. Mul oli lubatäht laevale, mis pidi seilama Rootsi mõne päeva pärast, pühapäeva pärastlõunal. Läbivalgustuse tulemust tuli veel oodata.
Laupäeva…
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
