„Tõesti nüüd ma lähen” — sellise otsekui iseennast julgustava pealkirja on leidnud Marge Pärnits oma debüütkogu avatsüklile.
Luuletajana päris alguses autor ei ole, sest ta…
Alates aastast 2010 korraldatud aasta kirjaniku valimise happening’id on kahel viimasel suvel kasvanud Alatskivil toimuvaks kahepäevaseks Liivi muuseumi kirjandusfestivaliks. Ajendiks on olnud soov keskenduda eesti nüüdiskirjandusele, kohtuda sundimatus õhkkonnas autoritega…
Tunnustatud ja mitmekülgse tõlkija, eesti kultuuriruumi avardaja Ülle Udami elutee on raske haiguse tagajärjel katkenud. 8. augustil sängitati tema põrm abikaasa Haljand Udami kõrvale Tõrma kalmistu põlispuude alla Rakveres.Ülle Udam,…
Peeter Sauter: „Sa pead kedagi teenima”. „Tuum”, 2016. 541 lk.
Peeter Sauteri viimase viisaastaku looming moodustab sidusa temaatilise terviku. Paljuski võiks mainitud perioodi teoseid nimetada tagasipöördumiseks algusse: jälle kirjutatakse keerutamata oma…
21.—27. juulini osalesid Viinis Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni XXI kongressil Tartu ülikoolist Jüri Talvet, Anneli Saro, Marina Grišakova, Liina Lukas, Katre Talviste, Madli Kütt ja Inga Sapunjan, Eesti Kirjandusmuuseumist Marin…
*ära ütle veel head aegaaeg ei ole hea ja ajad samutisee pole aeg, vaid liiklusmis möödudes häält teebveel sentimeeter teed tassissee teeb ajas — minutsuu lugegu jäänud sekundeidsilm pildistagu ilmeidmälestuseks…
Triin Tasuja (s 1989) on avaldanud kolm luulekogu: „Provintsiluule” („Värske Rõhk”, 2009), mille eest ta pälvis Betti Alveri debüüdipreemia; „Armastust on ja armastust pole” („Ji”, 2011) ja „Vastuseta kirjad” („Kite”,…
Meelis Friedenthal: „Inglite keel”.
„Varrak”, 2016. 208 lk.
Kümme aastat tagasi andis Eesti Kirjanduse Selts välja kogumiku „Tartu on unenägu”, mille kuueteistkümne autori hulgas Meelis Fridenthali ei ole. Ebaõiglus, ma ütleks: Friedenthal…
Kai Aareleid: „Linnade põletamine”.„Varrak”, 2016. 327 lk.
„Linnade põletamine” on Kai Aareleidi teine romaan. Ja tõepoolest — teos on leidlik nii oma kompositsiooni, keelekasutuse kui ka teemale lähenemise poolest. Näib, et…
Elas kord mees, kellel oli pea sees pimedus. Seal oli pime nagu öösel, ja kui oli öö, oli kõik hästi, sest pime oli nii väljas kui sees. Aga kui saabus…
juulil toimus Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” kirjandusõhtu „Utoopiline salong (I). Praefatio”, salongikirjandust lugesid Rauno Alliksaar ja Siim Lill.
juulil esitles kirjastus „;paranoia” Tallinnas Telliskivi loomelinnakus Punases Majas festivali Kultuuritolm raames…
Mul om ütlemäldäq hüä miil, et pääle mitmakümneaastast vaiht om mul võimalus avvolidsõh aokiräh „Looming” kirotaq võrokiilsest luulõraamatust. Arvamisõ telnü päätoimõndaja soovit´…
„Te oleksite võinud otsida kaua sedasorti looklevat tanumat või rahulikku aasa, mille poolest Inglismaa hiljem kuulsaks sai. Nende asemel oli miilide kaupa trööstitut harimata maad, siin ja seal viisid konarlikud…
Kunagi ammu ühes seltskonnas hakkas keegi Eesti kirjanik juuresolijate lõbustamiseks arutama, et kui õige paneks raamatu pealkirjaks „Ajamasina Aku”. Meie naersime. Aga kui sellist sõnapaari loeb paberilt üks Tark Laps,…
JAAK URMET: Mis mõttes on sinu elus tähtis kuupäev 13. oktoober 1957? Sel päeval ilmus „Sirbis ja Vasaras” luuletus, mida kirjanduslugu peab esimeseks Paul-Eerik Rummo avaldatud luuletuseks. Luuletuse pealkiri oli…
Nikolai Baturin: „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse”.
Menu Kirjastus, 2016. 135 lk.
Nikolai Baturini romaani pealkiri[1] on hästi valitud, küllaltki haruldane, et teose sisu ning olemus paari sõnaga sedavõrd selgesti esile tuleksid. Nomaadid,…
Kaheksas Tallinna kirjandusfestival HeadRead toimus 25. maist 29. maini Kirjanike Majas, Keskraamatukogus, Lastekirjanduse Keskuses, teatrites, „Mustas Puudlis” ja teistes kohvikutes ning tänavail.
mail etendati festivali eelüritusena teatris NO99 Eero Epneri, Hendrik…
4.—7. maini toimus kolmeteistkümnendat korda Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista, kandes seekord alapealkirja „Müstifiktsioon”. Selle sõnaga sooviti rõhutada tänavuse festivali järjekorranumbrit ning selle inspireeritud salapära, mis andis tooni festivali üldises…
Sõnapaarist „õnnelik lapsepõlv” on ajapikku saanud nii põhjalikult pruugitud klišee, et suurem osa täiskasvanutest — mina kaasa arvatud — kasutab seda enamasti ainult iroonilise alatooniga. Minu põlvkonna emad ostsid oma…
Helga Nõu: „Nartsiss, meesteõgija”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 366 lk.
Kirjandusloos on arvutu hulk romaane, mis algavad pööningult / meremehekastist / mahajäetud maja keldrist / raudteejaama unustatud kohvrist leitud käsikirjast. Seesama juhtub…
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
