Mitte-Tartut ma õigupoolest ei tunne. Ei tunne hästi seda Päris-Tartutki. Kuigi mõned korrad viimase aasta sees olen sattunud sääl kummalistele piirialadele: näiteks kuskile Karlova servale veidrasse noortehotelli, mille tagant jõe äärde minnes sattus paika, kus vanad torssis näoga kalurid pahuralt oma paate putitasid, samas kui nende veel pahuramad koerad kuidagi õelalt vimmakil lähemale hiilisid. No polnud oma kant, polnud oma mees, mis teha.
Kui ma loen koostaja Sven Vabari suurepärast sissejuhatust raamatule — suurepärast seetõttu, et see annab väga hää lühiülevaate Tartu tänastest literaatidest, nende kool- ja seltskondadest/kampadest, ning kaardistab ka raamatu autorkonna, nende päritolu —, kus…
Urmas Vadi: „Tagasi Eestisse”.„Ji”, Saarde—Pärnu, 2012. 279 lk.
Kirjanikke võiks laias laastus jagada kaheks: nendeks, kes kirjutavad endast ja omaenda kogetust, ning nendeks, kes mõtlevad nii tegelased kui ka sündmustiku välja. Senise põhjal, eriti kui meenutada eelmist raamatut „Kirjad tädi Annele” (2010), läheks Urmas Vadi kõigi näitajate järgi esimesena mainitute hulka. Ikka jutustab tema lugusid minategelane, kelle nimi on Urmas Vadi. Ent erinevalt mitmest teisest — nagu Tõnu Õnnepalu, Viivi Luik, Peeter Sauter jne. —, jääb Vadi jutte lugedes alati õhku mingi iseäralik kahtlus: kas see kõik on ikka Urmas Vadi endaga juhtunud, kas autor pole mitte laiskusest (!?) peategelase iseenda…
Marko Mägi: „Maitsestatud kanad”.„Ji”, Saarde—Pärnu, 2012. 80 lk.
1
„Maitsestatud kanadest” on raske kirjutada. Loomulikult on tegu huvitava teosega, mis haakub hästi kirjastuses „Jumalikud ilmutused” ilmuva aforistliku, absurdi kalduva, keelemängulise ja ajastutundliku luulega. Marko Mägi asetub siin mõneti samasse voolusängi Kaupo Meieli, Siim Pauklini ja Jüri Kolgiga. Minu raskused on seotud pigem teksti ja selle autori suhtega. Kui näiteks Meieli, Pauklini ja Kolgi looming on autoritest lahutatav, s. t. sellele saab läheneda ilma autorit lähemalt tundmata, siis Marko Mägi puhul on asjalood teised. Ammu enne seda, kui Marko Mägist sai debüütkogu „Maitsestatud kanade” autor, oli ta tuntud eelkõige kui Tallinna öö- ja…
Lastel on head kõrvad. Vanemad inimesed võivad omavahel juttu ajada ja arvata, et laps on süvenenud oma mängudesse. Nad räägivad oma vanainimesejutte, mis üldjuhul pole lastele tõesti huvitavad. Siis aga äkki — laps kikitab kõrvu. Küllatulnud tädi (harvemini onu) jutustab midagi jubedat. Laps jätkab mängimist, aga see muutub väliseks, mehaaniliseks tegevuseks. Enamasti ei teeskle ta mängimist tahtlikult, ta jätkaks hea meelega endistviisi, aga see, mida ta kuuleb, ei lase. Samas ta teab või vähemasti aimab, et niipea kui vanemad inimesed näevad, et ta nende juttu kuulab, nad kas tasandavad häält või lähevad üle teisele teemale. Ja seda ei taha laps…
Keha on keemialaboratoorium, igal inimesel ainukordne. Liiga vähese või üleküllase serotoniini tulemuseks on erinevad meeleolud. Seda teab iga arst, kes näiteks Prozaci abiga võib inimese meeleolusid suunata. Enamjaolt toimib inimkeha ja -psüühika aga üpris viletsalt. Kui see konstruktsioon on jumalikku päritolu, siis peab selle autoriks olema mõni mitte eriti asjatundlik, üpris algaja jumal. Kas luuletaja on pärast Prozaci-doosi veel seesama poeet? Henri Michaux vastaks oma mõnuaine-eksperimentide põhjal jaatavalt. Või siis eitavalt. Nagu ka väidetav alkohoolik Gunnar Ekelöf.
Maailm on täis tolmu. Tolm koosneb muuhulgas nahakettudest, surnud rakkudest. Ja meenutab meile päevast päeva, et me pidevalt asendume uuema versiooniga iseenesest. Me saame…
Meil jalus sõnajalgu on ja verbijuuri,
neid rutjub tald ja tihti tasakaal on ohus,
kui püüad idandada lausungeist kultuuri,
võid jääda põlu alla roostekarva rohus.
Võid jääda põllu alla väetise või väena,
et pigem palendada pinnasest poeese,
sest kandes sõnajuuri nähtamatu käena,
nad ise moodustavad tabamatuid teese.
Kui peitud huumusena sõnajalajuurde,
saad tunda isetut ja lakkamatut hoovust,
kood kangast mõttelõngast raamatusse suurde,
et kiita jumalaid ja jumalikku loovust.
Närvivabrik
Kui mind öö ei rõhu,
siis mind rõhub päev,
ja iga päev ma näen,
et tunderõhk on tõhus
ning raske rahutusekoorem
jälle ripub õhus.
Nagu vikat, ihutuna tõhus,
minu sööstuvalmis närvivabrik,
külmad jutid alakõhus,
niidab midagi, mis oli õhus.
Buddhake ja Jeesuke
Buddhake ja Jeesuke
näitasivad teed
teineteisele —
minu ristipuu
ja sinu bodhipuu,
reliikviad
ja stuupadesse pandud luud.
Buddhake ja Jeesuke
olid…
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
