Ringvaade

13. detsembril võeti Eesti Kirjanike Liitu vastu Heidi Iivari (soovitajad Kai Aareleid ja Tiit Aleksejev) ja Peeter Kormašov (soovi­tajad Andrei Hvostov ja Peeter Sauter).   Heidi Iivari on sündinud 1974. aastal Espoos, Soomes. Ta on avaldanud kaks kakskeelset luulekogu: „Tarton sarja­rakastaja / Tartu sariarmastaja“ (2021) ja „Meidän suvun miehet /…

Hispaania keeles ilmus Andrus Kivirähki „El sorprendente viaje a los mundos secretos” („Sirli, Siim ja saladused”). Tõlkis Consuelo Rubio Alcover, välja andis kirjastus Siruela. Inglise keeles ilmus Triinu Laane „John the Skeleton” („Luukere Juhani juhtumised”). Raamatu tõlkis Adam Cullen, kirjastas Restless Books. Raamat ilmus ka itaalia keeles pealkirjaga „Martin lo…

2018. aastal võeti Eesti Kirjanike Liitu 17 uut liiget.
13. märtsil võeti loomeliitu vastu üheksa uut liiget: Turid Farbregd (ühehäälselt, soovitajad Tiit Aleksejev ja Veronika Kivisilla), Katrin Johanson (11 poolt, 2 erapooletut; soovitajad Jan Kaus ja Janika Kronberg), Tiia Kõnnussaar (10 poolt, 2 vastu, 1 erapooletu; soovitajad Helvi Jürisson, Kätlin Kaldmaa ja Jaan Malin), Mariina Paesalu (Häniläne) (ühehäälselt; soovitajad Asta Põldmäe ja Veronika Kivisilla), Margus Ott (ühehäälselt; soovitajad Maarja Kangro ja Jaanus Valk), Juhani Salokannel (ühehäälselt; soovitajad Piret Saluri ja Ülo Tuulik), Liina Tammiste (7 poolt, 5 vastu, 1 erapooletu; soovitajad Igor Kotjuh ja Asta Põldmäe), Sigrid Tooming (ühehäälselt; soovitajad Merike…

  „Tõde ja õigus” jõuab leedu keelde „Tõe ja õiguse” esimene osa avaldati Leedus 1963. aastal, kuid siis vahendas kirjanik ja tõlkija Juozas Baltušis romaani vene keele kaudu. Uuesti ilmus „Tõe ja õiguse” esimene osa leedu keeles 2009. aastal, nüüd juba tõlgituna eesti keelest. Tõlkija Danutė Sirijos Giraitė pälvis 2010. aastal Leedu PEN-klubi kõige tähtsama auhinna — Tõlkija tooli. Möödunud aastal avaldas Vilniuse kirjastus „Krantai” samalt tõlkijalt pentaloogia teise osa, ilmumas on kolmas.Leedu ja võrdleva kirjandusteaduse professor Sigutė Radzevičienė ütles leedukeelse „Tõe ja õiguse” II osa esitlusel muu hulgas järgmist: „Leedus ei ole tõesti oma Tammsaaret, ehkki romaani kogemus ja žanri poeetika…

  25. jaanuaril võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu kolm uut liiget: Mall Jaakson (häältega 7 poolt, 6 erapooletut; soovitajad Toomas Haug ja Anu Saluäär), Arno Oja (häältega 10 poolt, 3 erapooletut; soovitajad Toomas Haug ja Doris Kareva) ja Ingrid Velbaum-Staub (ühehäälselt; soovitajad Igor Kotjuh ja Ilona Martson). Mall Jaakson on sündinud 1925. aastal Tallinnas, lõpetanud Stockholmi üli­koo­li teoreetilise ja praktilise filosoofia ning sotsioloogia erialal ja Stockholmi sot­siaalülikooli sotsionoomina, elab Hispaa­nias.Mall Jaakson on avaldanud Lena Jacksoni nime all kolm rootsikeelset ja ühe hispaaniakeelse raamatu. Eesti keeles on temalt ilmunud „Päikeseratta all: reisikirju aedadest” (tõlkinud Anu Saluäär, LR, 2003), „Minu suguvõsa…

 16. novembril võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu Tamur Kusnets (häältega 11 poolt, 1 vastu; soovitajad Tiit Aleksejev ja Veiko Belials).Tamur Kusnets on sündinud 1. juulil 1975. aastal Helme vallas Valgamaal. Tal on töötanud Eesti Piirivalveametis, Riigikaitse Akadeemias, Kalevi Üksik-jalaväepataljonis ja Balti Kaitse­kolledžis, alates aastast 2014 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Tal on magistrikraad sõjalises juhtimises.Tamur Kusnets on avaldanud triloogia „Hundipäikese aeg” (2009—2010). Tema jutustus „Püha Jüri kutsikad” märgiti ära 2012. aastal kirjastuse „Tänapäev” romaanivõistlusel, samuti märgiti 2015. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel ära tema ajalooline romaan „Puud kasvavad kõigile”. Peale selle on ta avaldanud ulme­kogumikus „Täheaeg 15” (2016) lühijutu…

18. märtsil võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu neli uut liiget: Ljudmilla Gluškovskaja (häältega 9 poolt, 2 vastu, 1 erapooletu; soovitajad Maimu Berg ja Igor Kotjuh), Peep Ehasalu (häältega 9 poolt, 2 vastu, 1 erapooletu; soovitajad Maimu Berg ja Jan Kaus), Mart Kangur (häältega 11 poolt ja 1 erapooletu; soovitajad Maarja Kangro ja Hasso Krull) ning Mikk Sarv (häältega 8 poolt, 2 vastu, 2 erapooletut; soovitajad Peep Ilmet ja Lauri Sommer).
Ljudmilla Gluškovskaja (s 17. märtsil 1937) on Eesti Kultuurikeskuse „Vene Entsüklopeedia” direktor ja ajakirja „Võšgorod” peatoimetaja. Ta on avaldanud vene keeles hulgaliselt artikleid eesti kirjanduse kohta ja eesti…

28. oktoobril 2015 võeti Kirjanike Liitu vastu Kairi Look (häältega 13 poolt, 1 erapooletu; soovitajad Ilona Martson ja Leelo Tungal).
Kairi Look (s. 1983) on avaldanud lasteraamatud „Leemuripoeg Ville teeb sääred” („Tänapäev”, 2012), „Lennujaama lutikad ei anna alla” („Tänapäev”, 2014), „Peeter, sõpradele Peetrike” („Tänapäev”, 2014) ning näidendi „Kohtumine Peetrikesega”. „Lennujaama lutikad ei anna alla” pälvis lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat” esikoha.
17. detsembril 2015 võeti Kirjanike Liitu vastu Helena Läks (häältega 13 poolt, 1 erapooletu; soovitajad Krista Ojasaar ja Jürgen Rooste) ja Maarja Pärtna (ühehäälselt; soovitajad Kätlin Kaldmaa ja Mart Velsker).
Helena Läks (s. 1987) on avaldanud luulekogud „Helena läks” („Verb”, 2010) ja „Korrosioonikihk”…

13. märtsil võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu Jüri Kolk (häältega 11 poolt, 1 erapooletu; soovitajad Berk Vaher ja (:)kivisildnik).



Jüri Kolk on sündinud 19. juulil 1972. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1990—1993 ja töötanud mitmes ametis — laotöölisena, logistikajuhina, laoteenuste juhina, autotransporditeenuse juhina, ostujuhina, ajakirja „Maatriks” toimetajana ja OÜ Tõlge 24 projektijuhina, alates aastast 2011 töötab ta ekspordispetsialistina A. Le Coqis.



Jüri Kolk on avaldanud luulekogud „Barbar Conan peeglitagusel maal (ja mis ta seal rääkis)” (2009), „Jää on paksem kui veri” (2011), „Seitse surmavoorust” (2013), „Ära mine valguse poole” (2013) ja jutukogu „Teisipäevamaa” (2014), lähemal ajal…

 
 
Soome YLE maineka tõlkeauhinna Kääntökarhu 2014 pälvis Eeva Park, kes koostas luulekogumiku „8+8. Eesti ja Soome luulet. Suomalaista ja virolaista runoutta”. Esimest korda anti auhind luuleantoloogia eest, mille kaante vahel on mitme luuletaja ja tõlkija töö. Lisaks Eeva Pargi tehtud tõlgetele sisaldab see Kätlin Kaldmaa, Kalju Kruusa, Asta Põldmäe, Mari-Liis Roosi, Mati Sirkli ja Merja Aho, Varja Arola, Jyrki Kiiskineni, Hannu Oittineni, Anniina Ljokkoi ja Katja Meriluoto tõlkeid (soome keelest eesti keelde või vastupidi). Raamatu on toimetanud Kalju Kruusa ja Hannu Oittinen, välja andis selle kirjastus „NyNorden”.
Tõlkeauhind Kääntökarhu antakse välja koos algupärase luule auhinnaga Tanssiva Karhu, mille sedakorda pälvis Juha…

 
 
18. detsembril võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu Eva Koff (ühehäälselt; soovitajad Leelo Tungal ja Jaanus Vaiksoo).
Eva Koff on sündinud 17. aprillil 1973 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna Reaalkooli ja Tartu Ülikooli prantsuse keele ja kirjanduse erialal ning töötanud kasvatajana Tallinna 162. lastepäevakodus, prantsuse keele õppejõuna TÜ filosoofiateaduskonnas ja prantsuse keele õpetajana Rocca al Mare koolis, alates 2007. aastast on ta prantsuse keele õpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis.
Eva Koff on avaldanud lasteraamatu „Kust tulevad vastused?” („Valgus”, 2002), noortenäidendi „Mirr” (Kirjastuskeskus ja Indrek Koffi tõlketalu, 2008), koos Indrek Koffiga lastenäidendi „Laste hotell” (kogumikus „Hea sõna”, Eesti Teatri Agentuur, 2010) ja lasteraamatu…

9. mail võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu kaks uut liiget: Kaarel Kressa (häältega: 7 poolt, 4 vastu ja 1 erapooletu; soovitajad Peeter Helme ja Jürgen Rooste) ja Muš Nadii (häältega 9 poolt, 2 vastu ja 1 erapooletu; soovitajad Maarja Kangro ja Arvo Valton).
Kaarel Kressa on sündinud 27. juunil 1983 Tallinnas, õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis prantsuse filoloogiat (lõpetamata) ning töötanud juhutöödel ja tõlkebüroos tõlkijana. Alates 2006. aastast töötab ta „Eesti Päevalehes” ajakirjanikuna.
Ta on avaldanud luuletusi ja humoreske väljaannetes „Sirp”, „Vikerkaar” ja „Eesti Päevaleht”. Kaarel Kressalt on ilmunud kaks luulekogu: „Oidroon” (Eesti Keele Sihtasutus, 2005) ja „Vereurmarohumesi” („Ji”, samade kaante…

„Seltsimees laps” leedu keeles
14. juunil esitleti Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Vilniuses Leelo Tungla „Seltsimees lapse” tõlget leedu keelde. Raamat ilmus Urmas Viigi originaalillust­ratsioonidega kirjastuses „Gimtasis žodis”. Kohal viibisid eesti kirjanduse austajad ja Leedu Eesti Seltsi liikmed. Oma mälestusi jagas autor, sõna võtsid suursaadik Toomas Kukk, kirjastaja Vida Bėkštienė ja tõlkija Danutė Sirijos Giraitė, raamatut analüüsis kirjanik ja kirjanduskriitik Gintarė Adomaitytė. Tõlge ilmus tänu Eesti Kultuurkapitali stipendiumile „Traducta”.

10. oktoobril võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu kuus uut liiget: Meelis Friedenthal (ühehäälselt, soovitajad Krista Kaer ja Siim Veskimees), Andrei Ivanov (ühehäälselt; soovitajad Kajar Pruul ja Igor Kotjuh), Veronika Kivisilla (ühehäälselt, soovitajad Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv), Mihkel Kunnus (häältega 10 poolt, 1 vastu; soovitajad Mihkel Mutt ja Aare Pilv), Kristjan Sander (häältega 8 poolt, 3 erapooletut; soovitajad Juhan Habicht ja Liisi Ojamaa) ja Tiit Tarlap (häältega 9 poolt, 2 erapooletut; soovitajad (:)kivisildnik ja Karl Martin Sinijärv).
Meelis Friedenthal on sündinud 24. oktoobril 1973. Ta on avaldanud romaanid „Kuldne aeg” („Tuum”, 2005) ja „Mesilased” („Varrak”, 2012) ning…