$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: horizontal
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical
Default Featured Image

jürile

Mari Vallisoo

 

*

Jürile

Meil pole rõivaid. Jumal pole andnud.

Kes muugi meile rahatuile müüks.

Üks võõras on need kirjud kuued kandnud.

Hää küll, ma võtan selle oma süüks.

 

Mul ongi minek — prügiämber viia

ses pühapäevas. Päevas pühimas,

mil leegi kujul ilmusime siia.

Tule puhastavas mühinas.

Marilt

Mai 2000

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Samal teemal

Kirjanik loeb. Katrin Ruus

Katrin Ruus

„Oli üks, oli kaks, oli kolm, oli neli, oli viis, oli kuus…” „Eiiii!” karjusime mina ja mu õde. „Loe päriselt.” „Ma loengi ju. Oli kord Oliüks, oli kaks, oli kolm, oli neli…” „Eiiii! Issi!”

Jaan Kaplinski „Ei ole lohutust”

Aare Pilv

EI OLE LOHUTUST. Kui kurvastajast saabki kullerkupp oma osa, nägijast nähtavani on samm, mida keegi ei sammu. Mis nägijas janutab näha, ei leia hingamist rohus ja kroonlehtedes, ei leevendust vaevale, nõrgudes puud mööda üles, niint mööda alla.

Kirjanik loeb. Tõnis Vilu

Tõnis Vilu

Aastatega on ikka üha rohkem tunne, et muutun avatumaks, kuigi vananemise kohta väidetakse ju vastupidist – arusaamad kinnistuvad, kivistub maailmavaade, mida ei nihuta oma sissekulunud kohalt enam nii kergesti. Võib-olla on siis avanemise asemel tegu pigem mingi leebumisega, leplikkusega. Leppimisega, et ma ei tea õigupoolest mitte midagi. (Hilis)teismelisena oli seda võrdlemisi vähe, aga see-eest olin…

Looming