4.–10. novembrini külastas Eesti Kirjanike Liidu esindus kolleege Ukrainas. Lvivis külastati noorteraamatukogu, kuhu annetati eesti kirjanike ukrainakeelseid tõlketeoseid, samuti sõjadokumentatsiooniga tegelevat Index Institute’i ja luulefestivali Zemlja Poetiv. Kiievis kohtuti Ukraina PEN-klubiga, kellele anti projekti „Murdmatud raamatukogud” raames üle samuti eesti kirjandust ukraina ja inglise tõlkes.

5. novembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Lilli Luuk oma romaani „Ööema”. Autoriga vestles Piret Põldver.

7. novembril toimus Tallinna Kirjandus­keskuse Tammsaare muuseumis Märt Treieri teose „Ära. Laulud laokil inimesest” esitlus. Autoriga vestles Jaan Tootsen. Autor esitles raamatut ka 14. novembril Tartu Linna­raamatukogus ja 18. novembril Tartu Linnaraamatukogu Ilmatsalu harukogus.

7. novembril avati Tartu Kaubamajas Eesti raamatu aasta 2025 eelnäitus „500 aastat eestikeelseid raamatuid”.

7.–9. novembrini toimus Tartus festival Hullunud Tartu, alapealkirjaga „Nihe”.

8. novembril esitles Viivi Luik Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis oma teost „Pühaduse purunemine”. Autoriga vestlesid Aija Sakova ja Joonas Hellerma.

8. novembril toimus klubis Hungr kväärluuleõhtu, kus esinesid Sean Patrick Mulroy, e.g.s, Triinu Kree, Susanna Mett, Vaim Sarv ja Lee Jenner. Avatud oli vaba mikrofon.

8. novembri ulmeõhtul esitleti kultuuri­klubis Salong Meelis Krafti romaani „Tiuhka­mäe. Teine raamat”. Autoriga vestles Heinrich Weinberg.

11. novembril kohtusid lugejad Tartu Linna­raamatukogu Annelinna harukogus Contraga.

12. novembri kirjanduslikul teisipäeval esitleti Friedrich Nietzsche teost „Viis eeskõnet viiele kirjutamata raamatule”. Teosest vestlesid tõlkijad Henri Otsing ja Egle Erik ning toimetaja Jaanus Sooväli, vestlust juhtis Siim Lill.

12. novembril toimus Tallinna Kirjanduskeskuse Mati Undi muuseumis Mati Undi teose „Painajalik sundmõte. Sirbi veerukirjad 1997–2005” esitlus.

12.–18. novembrini toimusid Togos luule-
slämmi maailmameistrivõistlused. Võistlustel astus üles Joonas Veelmaa, žüriiliikmena osales Joosep Vesselov.

13. novembri kirjanduslikul kolmapäeval esitles Andra Teede oma romaani „Kateriin ja kurjad onud”. Autoriga vestles Piret Jaaks, katkendeid luges Piret Krumm ning Teede kirjutatud laule esitasid Mikk Saar ja Marvi Vallaste. Raamatut esitleti ka 19. novembri kirjanduslikul teisipäeval, kus autoriga vestles Maia Tammjärv.

13. novembril esitleti Paavli kultuuritehases kogumikku „Maailma novell”. Kirjandusest ja veinist kõneles Keiu Virro. Üritus oli osa sarjast Paavli.LIT.

13. novembril toimus klubis Uus Laine Tartu NAK-i lavaõhtu, kus esinesid Jaan Pehk, Contra, Olavi Ruitlane, Veiko Märka, Wimberg, Aapo Ilves ja Kaija Kängsepp, erikülalisena astus üles Mari-Liis Müürsepp.

14. novembril toimus Eesti Kirjanike Liidu noorte kohtumine, kus lavaluule töötoa viis läbi Richard Jerbach.

14. novembril kohtus Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus lugejatega Maarja Kangro.

16. novembril pidas Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Tartu Kirjanduse Majas üldkogu. Uueks osakonna esimeheks valiti Janika Kronberg, eestseisusesse valiti Jüri Kolk, Carolina Pihelgas, Piret Põldver, Maarja Pärtna, Berk Vaher ja Mart Velsker.

18. novembril esitleti Tartu Ülikooli raamatu­kogus Malle Ermeli raamatut „Tartu Ülikooli raamatukogu 220”.

20. novembri kirjanduslikul kolmapäeval „Käol ei ole käppi” esinesid Veronika Kivisilla ja Elle-Mari Talivee, musitseeris Helen Põldmäe.

20. novembril esitles Mudlum Solarise Apollos oma teost „Roosihullu päeva­raamat”. Autoriga vestles Kaja Kann.

20. novembril esitles Doris Kareva Stockholmis Eesti saatkonnas oma kakskeelset kogu „Perekonnaalbum”. Autoriga vestles raamatu tõlkija Jaak Akker. Raamatut estileti ka 26. novembril Visbys kirjanike ja tõlkijate keskuses koos Piia Ruberiga. Samas avati ka Doris Kareva ja Piia Ruberi pilti ja teksti sulandav fotonäitus „Näkku kirjutatud”.

21. novembril kohtus Tartu Linnaraamatu­kogus lugejatega Tuul Sepp.

21. novembril esitles Viru Keskuse Rahva Raamatus Tõnu Õnnepalu oma romaani „Õhtupäike väikestel majadel”. Autoriga vestles Mart Juur.

21. novembril kuulutati Vanalinna Rahva Raamatus välja Rahva Raamatu kirjandus­auhinna Aasta Raamat laureaadid. Parima eesti autori ilukirjandusliku raamatu auhinna pälvis Urmas Vadi romaani „Kuu teine pool” eest. Parimaks tõlgitud ilukirjanduslikuks teoseks hinnati James Joyce’i „Ulysses” (tõlkija Paul-Eerik Rummo). Parim eesti autori teabekirjanduse raamat: Mihkel Mutt, „Liblikas, kes lendas liga lähedale. Mati Unt ja tema aeg”; parim tõlgitud teabekirjanduse raamat: Sofi Oksanen, „Samasse jõkke. Putini sõda naiste vastu” (tõlkija Ave Leek). Parima eesti autori laste- või noorteraamatu auhinna sai Mika Keränen raamatu „Pruudi­rööv” eest (illustraator Marja-Liisa Plats). Parimaks tõlgitud laste- või noorteraamatuks hinnati Tomasz Małkowski „Lugu poisist, kes näeb kätega” (tõlkija Hendrik Lindepuu). Rahva Lemmiku auhinna pälvis Urmas Vadi romaaniga „Kuu teine pool”.

21. novembril toimus Riias Rainise ja Aspazia majas Peeter Sauteri autoriõhtu, kus esitleti lätikeelset tõlget romaanist „Ära jäta mind rahule”. Autoriga vestlesid Arno Jundze ja Daila Ozola.

21. novembril esines Jaan Malin Praha Linnaraamatukogus.

22. novembril toimus Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni teemaseminar, kus ettekandega esinesid Anna Verschik ja Mirjam Parve.

22. novembril toimus Tartu Ülikoolis konverents „Millest naised kirjutavad?”. Ettekandega esinesid Leena Käosaar, Merlin Kirikal, Marianne Lind, Raili Marling ja Piret Põldver. Vestlusringis osalesid Piret Jaaks, Lilli Luuk, Carolina Pihelgas ja Piret Põldver, vestlust juhtis Leena Käosaar.

22. novembril toimus Vildes ja Vines ­TarSlämmi II eelvoor. Slämmi võitis Liine Roos, külalisesineja oli EiK.

23. novembril anti Tartu Kirjanduse Majas üle Betti Alveri debüüdipreemia, mille pälvis Gregor Kulla „Peenar”. Žüriisse kuulusid Mirjam Parve, Anett Pillmann, Mario Pulver, Heili Sepp ja Tiina Sulg. Teised nominendid olid: Päiv Dengo, luulekogu „Kilpkonn üheks päevaks”; Triinu Kree, luulekogu „Kajakalinnad”; Kristino Rav, romaan „Tajude kujur”; Reket, luulekogu „Eeden”; Katrin Ruus, novellikogu „Prügimaja Dionysos”. Žürii nimel kõneles Mirjam Parve, musitseeris Vaiko Eplik.

25. novembril toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis konverents sarjast „Etüüde nüüdiskultuurist” pealkirjaga „Tondid, hundid, tõved ja katk. Rehepapp ehk November”. Ettekandega esinesid Andres Kõnno ja Teet Teinemaa, Andres Adamson, Kristiina Rebane ja Kaia Sisask, Marju Kõivupuu, Olga Pilate, Loone Ots, Ott Heinapuu, Marek Volt, Hans Alla ja Andrus Laansalu. Konverentsi korraldasid Nüüdiskultuuri Uurimise Töörühm ja Eesti Kirjanike Liit.

26. novembri kirjanduslikul teisipäeval esitleti James Hillmani raamatut „Hinge kood”. Raamatust vestlesid Rico Veskivälja ja Neeme Näripä, vestlust juhtis Siim Lill.

26. novembril esitleti Vanalinna Rahva Raamatus Jaak Jõerüüdi teost „Sõjast äratatud mälu”. Autoriga vestles Joonas Hellerma.

26.–30. novembrini osales Luulur Brüsseli planetaariumis projekti Urban Travel ­Machine lõpuüritusel.

27. novembri kirjanduslikul kolma­päeval toimus lavaluuleõhtu, kus esinesid Mari-Liis Müürsepp, Berit Petolai ja runobänd Las Cuervas Trágicas (Hanneleele ja Kätlin Kaldmaa).

28. novembril toimus Eesti Kirjanike Liidu noorte kohtumisõhtu Sveta Grigorjevaga.

28. novembril toimus Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus kohtumisõhtu Maimu Bergiga.

28. novembril toimus Tartu Linnaraamatu­kogu saalis luuleõhtu, kus esinesid Anu Kree, Aare Pilv ja Silver Teinbas.

28. novembril esitles Urmas Allik Tartu Kirjanduse Majas oma luulekogu „Lumesadu jõel”. Musitseeris Roland Suits, üritus toimus festivali Orient et Occident raames.

29. novembril toimus Barlovas Palestiina autoritele pühendatud kirjandusõhtu.

30. novembril toimus Viru Keskuse Rahva Raamatus Ott Arderi laulusõnade ja mälukillukeste „Laulgem kaasa” esitlus.