1. juuli kirjanduslikul teisipäeval esitles Peeter Kormašov kultuuriklubis Salong oma raamatut „Peatusest peatusesse”. Raamatust luges katkendeid Maria Esko.
2.–3. juulini toimus Liivi Muuseumis Eesti Kirjandusmuuseumi kirjandusteaduse XI suvekool „Maa sool ja nutipõlvkond: didaktilise pöörde otsingul”. Ettekandega esinesid Andrus Org, Maarja Vaino, Indrek Lillemägi, Joosep Susi, Merilin Aruvee, Helin Puksand, Aija Sakova, Tiina Ann Kirss, Janika Päll, Ave Mattheus, Jan Kaus, Igor Kotjuh, Katre Talviste, Inga Sapunjan, Liisi Rünkla, Mari Niitra ja Katrin Kullo. Joosep Susi vestles luuletaja Joosep Vesseloviga ja Krista Ojasaar Leonora Paluga. Ümarlaua arutelu kirjandusõpetusest ülikoolis juhtis Leena Kurvet-Käosaar.
6. juulil esitleti Vilniuses Leedu Kirjanike Liidu hoovis ingliskeelset Baltimaade kirjandusajakirja „No More Amber” (koostajad Berit Kaschan, Toms Treibergs, Marius Burokas). Esinesid kogumiku autorid Triin Paja, Kirils Ēcis, Svens Kuzmins, Giedrė Kazlauskaitė, Donaldas Kajokas ja Benediktas Januševičius. Õhtut juhtisid Marija Mažulė ja Toms Treibergs.
9. juulil toimus Kirjanduse Majas Eesti Ulmeühingu korraldatud üritus sarjast „Õhtud eesti ulmega”, kus Rait Piir tutvustas oma jutukogu „Hinged mõõgateral”.
10. juulil toimus Kasepääl Vahur Afanasjevi mälestusüritus „Katedraal Peipsis”. Avakõne pidas Mare Sabolotny, ettekandega esinesid Leo Luks, Karl Martin Sinijärv, Priit Salumaa ja Veiko Märka, laulutervitusega esinesid Kauksi Ülle ja Evar Riitsaar. Vestlusringis arutlesid Afanasjevi loomingu üle Mari Niitra, Mihkel Kunnus ja Kristjan Piirimäe. Toimus NAK-i avalik üldkoosolek, mida juhatas Contra. Musitseerisid Emma Johanna Lepasoo ja Grigori Rõžuk; Aapo Ilves, Jan Rahman ja Janek Kesselman; Naelravi ning Tartu Sensatsiooniline Kevadbänd. Avatud olid näitused Vahur Afanasjevist ja tema loomingust ning Peeter Alliku illustratsioonidest.
10. juulil toimus Saaremaal Tagaranna kirjanduspäev. Festival algas Ringe talus, avasõnad ütlesid Maimu Berg ja Andres Tarvis, esinesid Anne Trei ja Reet Lõugas, avatud oli Aleksander Tarvise maalide näitus. Kulli talus esines Mehis Tulk, musitseeris Kurt Heiling. Anni talus esinesid Mudlum ja Katrin Pauts, musitseeris Andres Raag. Kipri talus esines Mihkel Kaevats, Betti Alveri ja Heiti Talviku luulet lugesid Diana Alt, Tanel Ting ja Julia Laffranque. Ninase rannakaitsepatareis toimus Mustjala muusikafestivali kontsert, kus esinesid Siim Aimla ja keelpillikvartett, vahepalasid esitas Maimu Berg. Rannaaugu sadamas esines Jürgen Rooste, musitseeris Siim Aimla.
15. juulil esinesid Kännukuke raamatukogu hoovis oma luulega Mait Vaik ja Villu Kangur.
17. juulil jagas Eesti Ulmeühing aastakokkutulekul Estcon Stalkeri auhindu. Parima romaani auhinna pälvis Maniakkide Tänava „Laevakaitsjad”; parima jutustuse auhinna pälvis Manfred Kalmsteni teos „Vampiiriprobleem ja selle mõnetine lahendus”; lühijutu auhinna teenis Maniakkide Tänava „Läbi valu ja vaeva” ning kogumiku auhinna „Eesti ulme XXI sajandil” (koostaja Raul Sulbi). Parimaks tõlkeromaaniks tunnistati Liu Cixini „Pime mets” (tlk Raivo Hool), parimaks tõlkejutustuseks Neal Asheri „Tulnukarheoloogia” (tlk Jaana Talja) ja parimaks tõlkelühijutuks Kir Bulõtšovi „Päästke Galja” (tlk Rauno Pärnits).
17. juulil esinesid Arvo Pärdi keskuses luule- ja muusikakavaga „Vee ja valguse viis” Doris Kareva ja Robert Jürjendal.
21. juulil esinesid Nõmme raamatukogus Veronika Kivisilla ja Sirly Meriküll.
22. juulil esinesid Magasini Tänava Suvila kirjandusõhtul Joosep Vesselov ja Tõnis Vilu.
27. juuli kirjanduslikul teisipäeval esitleti Wilfred Cantwell Smithi teost „Religiooni tähendus ja ots”. Vestlesid Meelis Friedenthal ja Atko Remmel, arutelu juhtis Indrek Peedu.
29. juulil vestlesid Magasini Tänava Suvila kirjandusõhtul Tuuli Tolmov, Mann Loper ja Mairi Laurik teemal „Mütoloogiate põimimise võimalustest, vajadustest ja eesmärkidest noortekirjanduses”.
31. juulil toimus Aparaaditehases interaktiivne installatsioon „südaöine Autoportree”, kus esinesid tekstidega Joosep Vesselov, Kaisa Kuslapuu, Maris Pedaja ja Mari Pihl; maalide ja tekstidega Liisa Mudist ja Aliis Aalmann ning koreograafiaga Benjam Kankila ja Maria Ivanova.
Lisa kommentaar