24/7x365x75 Hommik Lennul kohvi —jooksujaluvälja, välja, välja!tööle, kooli, lasteaedaükskõik kuhu — välja! jalge all ei ole tundamuud kui oma taldukiirustades tundub naguoleks maailm kaldunagu oleks tõesti tarviskinni püüda päeva ah, mis päeva — õhtugiei tohi jääda jalguunesegu silmad näevad —see on alles algus… Päev teed, mis tarvisvahel veidi — ainulthädapärastvahel rabad hullupööraiseenda pärastlanged lootusetusessekatkud juukseid, kirudsärad tähena kuid ikkatulemus on niruharvad õnnestumishetkedmis ei täida kõhtukõik mis teed see oleks nagukirjutatud õhku   Õhtu poodled kojujalad agajuba tantsuvalmisviskad mõne minutigaõhtusöögi valmisvaatad teise silmagaet mida maailm kärabja siis tõttad õhtuellu —see on sinu päralt Öö kuu segab, päike läinud looja —ei tule und.kus oled nüüd, sa öise ilma looja —öös lahustundvist oled hingelt sa nii nagu ma:ma magan küll, kuid magatud ei saa kirjutet 10. märtsil 2012 (tantsujuht Ille Savioja 50. sünnipäeva puhuks) Elu Igal hommikul on kaelas veskikivi.Õhtuil jalus kenad kirjud paelad.Hallid hommikud kui kroonumehed rivis.Õhtud jäävad napikskalli kaelas. Ööd? — Ah, ööd ei olenoortel olla!Öö vaid helendus onvahel eha — koidu.Päev ei pruugiks üldsepeale tulla:aitaks ööstki ihu-,hingetoiduks.– – – –Siis on korraga kõik ühepikku:hommik, päev ja õhtu,takkapihta öö.Sul on kodus neli päkapikku:võrdseks muudavad nad puhkuse ja töö.– – – –Siis saab ümber seegi aegja viimakshommikuil on jaluskirjud paelad.Päevadele kasvanud on tiivad,õhtul istud —veskikivi kaelas… kirjutet 10. juunil 1987 Üldpalatis Millest mõtleb vana nainepäevad läbi voodis,silmad kinni, pole haigeinimese moodi? Vana naine ootab surmavaikselt, kinnisilmi;otsast alata ei tahaunes ega ilmsi. Selles elus kõike olitäpselt elujagu:head ja kurja valel ajal —mõeldagi ei tasu. Ta ei mõtlegi. Ei ootaenam mingit imet.Lamab siin ja elab ainultsuremise nimel… 2006Vanadus …aina istud ja teed plaane —inimene vana.Kargad püsti, sahmid ringinagu takkus kana.Suurtes suhtlemistes augud.Väikseid ei sea sisse.Nii sa tasapisi imbudäraminemisse… kirjutet 14. detsembril 2016