2. veebruaril anti Estonia kontserdisaalis üle Eesti Kultuurkapitali peapreemiad ja elutööpreemiad. Kirjanduse valdkonnas pälvis elutööpreemia Asta Põldmäe ja peapreemia Paul-Eerik Rummo James Joyce’i romaani „Ulysses” tõlke eest. Samuti autasustati esseekonkursi „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat” võitjaid, I koha pälvis Nora London, II–III kohta jagasid Leo Luks ja Valdur Mikita.

4. veebruari kirjanduslikul teisipäeval esitles Arne Merilai oma teost „Puuinimesed”, autoriga vestlesid Rahel Ariel Kaur, Katrinka Josephine Savimägi ja Kerstin Vestel.

5. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Juhani Salokandle teost „Vastupanu kultuuriajalugu. Kirjandusvõrgustikud Eestis 1940. aastatest tänapäevani”. Autoriga vestles Rein Veidemann. Järgnes arutelu, kus osalesid Liisi Iling, Robin Lek ja Reijo Roos.

5. veebruaril esines Tartu Linnaraamatukogu saalis Indrek Hargla, autoriga vestles Raul Sulbi.

5. veebruaril tähistas Priidu Beier Hugo Treffneri Gümnaasiumis Eesti Rahvuskultuuri Fondi Aimée ja Vladimir Beekmani kirjandusstipendiumi pälvimist. Toimus arutelu Vladimir Beekmani tõlgitud Astrid Lindgreni teoste üle.

6. veebruaril esitlesid Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Maria Mägi-Rohtmets ja Indrek Rohtmets oma raamatut „Kahekesi kõnnumaal”. Autoritega vestles Tiit Pruuli, musitseeris Tõnu Naissoo.

6. veebruaril toimus kirjanike liidu noorte kooskirjutamise töötuba.

7. veebruaril tunnustati Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis konkursside „25 kauneimat Eesti raamatut 2024” ja „5 kauneimat lasteraamatut 2024” võidutööde autoreid.

7. veebruaril toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses lastekirjanduse tõlkimise seminar. Ettekandega esinesid Eda Ahi, Indrek Koff, Ilona Martson, Contra, Rauno Alliksaar, Adam Cullen ja Kairi Look.

7. veebruaril toimus Tartu Uues Teatris Circa 7 Celsiuse talvekoolis osalevate Balti autorite kirjandusõhtu. Esinesid Ieva Marija Sokolovaitė, Linas Daugėla, Justina Žvirblytė, Deividas Preišegalavičius, Uršulė Toleikytė, Emija Grigorjeva, Eriks Dekoneks, Roberts Vilsons, Elvis Friks, Valters Liberts Muzikants, Elo Valner, Camille Tõntson, Gustav Nikopensius, Susanna Mett ja Tõnis Vilu. Musitseeris Erik Leedjärv.

7. veebruaril toimus Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus kohtumine Reeli Reinausiga.

10. veebruaril vestles Tartu Linnaraamatukogus Anu Rauaga Kristina Pai.

11. veebruari kirjanduslikul teisipäeval esitleti ajakirja Methis fenomenoloogia ja kirjanduse erinumbrit (nr 34, 2024). Jaanus Soovälja ja Leo Luksiga vestles Siim Lill.

11. veebruaril sai Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas alguse eesti raamatu aasta piltvaiba tikkimine. Eesti raamatu 500. sünnipäeva auks tikitakse 17-meetrine piltvaip eesti raamatu ajaloost.

12. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval esitles Piret Põldver oma luulekogu „Tõmme”. Autoriga vestles Rita Niineste, musitseeris Vootele Ruusmaa.

12. veebruaril esitles Kristiina Ehin Pärnu Koidula muuseumis oma romaani „Südametammide taga”.

13. veebruaril toimus Vildes ja Vines TarSlämmi eelvoor. Külalisesineja oli Domas Šimaitis, slämmi võitis Aliis Aalmann, teise koha pälvis Siim Lill ja kolmanda Heidi Iivari.

14. veebruaril toimus Tartu Kirjanduse Majas ulmereede, kus esitleti antoloogiat „Dracula külaline”. Raamatu koostaja Jüri Kallasega vestles Raul Sulbi.

15. veebruaril kohtus Tallinna Keskraamatukogu Pääsküla harukogus lugejatega Birk Rohelend.

17. veebruaril kohtus lugejatega Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus Liis Sein.

18. veebruari kirjanduslikul teisipäeval toimus kohtumisõhtu Tartus residentuuris viibiva leedu luuletaja Aušra Kaziliūnaitėga, autoriga vestles Jayde Will.

19. veebruaril anti Eesti Teaduste Akadeemias üle riiklikud elutööpreemiad ja aastapreemiad. Kirjanduse valdkonnas tunnustati elutööpreemiaga Doris Karevat ja aastapreemiaga Lilli Luuki romaani „Ööema” eest. Üle anti ka Wiedemanni keeleauhind, mille pälvis Tiit Hennoste.

19. veebruaril anti Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis üle Jaan Krossi kirjandusauhind, mille pälvis Sveta Grigorjeva luulekogu „Frankenstein” eest. Žüriisse kuulusid Linda Kaljundi, Eneken Laanes, Raili Marling, Sirje Olesk ja Tõnis Vilu. Auhinda annab välja Eesti Kirjanike Liit.

19. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Ukraina õhtu” esines Olesja Mamtšõtš. Ukraina autorite tõlgetega astusid üles Maarja Kangro, Anna Verschik, Katrin Väli, Mathura, Elle-Mari Talivee, Igor Kotjuh ja Katja Novak.

19. veebruaril oli Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus külas Kerttu Rakke.

19. veebruaril toimus Tartu Kirjanduse Majas ajakirja Akadeemia auhinnaseminar, kus anti üle aastapreemiad. Esinesid kuldauhinna vääriliseks tunnistatud autorid Andrus Tool, Margus Laidre, Toomas Alatalu, Laurits Leedjärv ja Eduard Parhomenko.

19. veebruaril toimus Tartu Ülikooli botaanikaaias loodusluuleõhtu, kus esines Urmas Vadi.

20. veebruaril esitles Kivivalgel raamatupoes Biblioteek oma teost „2013–2024”. Autoriga vestles Jaak Tomberg.

20. veebruaril esitles Heiki Vilep muusikabaaris Ray’s oma luulekogu „Ajaväljad”. Tekste esitas Peeter Volkonski, musitseerisid Louie Digman ja Heiki Vilep.

20. veebruaril toimus kirjanike liidu noorte töötuba „Tekstide analüüsimine”, mille viisid läbi Robin Lek ja Marie Ojamaa.

22.–28. veebruaril toimus Krakówis kirjandusfestival Odessa, kus Eestit esindasid Kristiina Ehin ja Paavo Matsin.

25. veebruari kirjanduslikul teisipäeval toimus eesti raamatu aasta raames üritus sarjast „Estofiilid eesti kirjanduses”. Esines Norra-Eesti kirjanik ja tõlkija Øyvind Rangøy, autoriga vestles Veronika Kivisilla.

26. veebruaril toimus kirjanduslik kolmapäev „Mõttekirjanduse tõlkepreemia nominendid”. Sõna said nominendid Märt Väljataga, Ilmar Anvelt, Kristiina Kivil ja Laurits Leedjärv, vestlust juhtisid žürii liikmed Lauri Laanisto ja Elin Sütiste.

27. veebruaril esitles Mehis Heinsaar Tallinna Vanalinna Rahva Raamatus oma teost „Läbi hingemaastike”.

27. veebruaril toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Ott Arderi 75. sünniaastapäevale pühendatud õhtu. Sõna võtsid Leelo Tungal, Vladislav Koržets, Heino Seljamaa, Priit Pärn, Harry Egipt. Musitseerisid Helin-Mari Arder, Ivo Linna, Allan Jakobi, Ants Nuut, Rein Rannap, Mati Turi ja Tõnis Mägi.

27.–28. veebruaril toimus Eesti Keele Instituudis eesti kirjakeele 500. sünnipäevale pühendatud konverents „Koloniaalkeelest rahvuskeeleks“. Ettekandega esinesid Karl Pajusalu ja Renate Pajusalu, Kaisa Häkkinen, Valts Ernštreits, Pēteris Vanags, Beata Paškevica, Jürgen Beyer, Kristi Metste, Tiina-Erika Friedenthal, Annika Viht, Reet Bender, Kai Tafenau, Māra Grudule, Liina Lukas, Külli Habicht, Kristiina Praakli ja Külli Prillop, Inna Jürjo, Aivar Põldvee, Kristiina Ross. Toimus vestlusring, kus osalesid Valts Ernštreits, Māra Grudule, Karl Pajusalu, Pēteris Vanags ja Kaarel Vanamölder, vestlust juhatas Sven-Erik Soosaar. Samuti esitleti Keele ja Kirjanduse teemanumbrit. Konverents kuulus eestikeelse raamatu 500. aasta juubeliürituste sarja ning selle korraldasid Keel ja Kirjandus, Eesti Keele Instituut ja Tartu Ülikool.

28. veebruaril tähistati Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Kalevala päeva. Arvo Sulo Survo kõneles enda koostatud eepostest, tutvustati ingerisoome keskmurde sõnaraamatut. Musitseeris koor Vox Populi dirigent Janne Fridolini juhatamisel. Õhtu korraldas Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts.