Ants Juske

    Tundub kummaline, et eesti kunsti suurkujule Konrad Mäele võib tänapäeval mitte ainult mõtelda, temast monograafiaid kirjutada, vaid teda võib ka mäletada, ja seda väga isiklikult. Mõistagi ei saanud ma kokku puutuda kunstniku endaga, mõnel määral vaid tema kolleegidega, kes teda isiklikult olid tundnud ja mälestusi jagasid. Kuid on olemas eelkõige tema maalid, midagi kirjavahetusest, fotod. Hakkab kujunema pilt inimesest. Kunagi esitas üks ajalehe kultuuritoimetaja Juri Lotmanile trafaretse küsimuse, kes on teie parim sõber. Lotman vastas: Aleksandr Puškin. Küsija oli hämmelduses, kuidas saab surnud inimest pidada oma sõbraks. Lotman püüdis selgitada, et ta mõtleb peaaegu iga päev suurest vene…