Ave Alavainu

   24/7x365x75 Hommik Lennul kohvi —jooksujaluvälja, välja, välja!tööle, kooli, lasteaedaükskõik kuhu — välja! jalge all ei ole tundamuud kui oma taldukiirustades tundub naguoleks maailm kaldunagu oleks tõesti tarviskinni püüda päeva ah, mis päeva — õhtugiei tohi jääda jalguunesegu silmad näevad —see on alles algus… Päev teed, mis tarvisvahel veidi — ainulthädapärastvahel rabad hullupööraiseenda pärastlanged lootusetusessekatkud juukseid, kirudsärad tähena kuid ikkatulemus on niruharvad õnnestumishetkedmis ei täida kõhtukõik mis teed see oleks nagukirjutatud õhku   Õhtu poodled kojujalad agajuba tantsuvalmisviskad mõne minutigaõhtusöögi valmisvaatad teise silmagaet mida maailm kärabja siis tõttad õhtuellu —see on sinu päralt Öö kuu segab, päike läinud looja —ei tule und.kus oled nüüd, sa öise ilma looja —öös lahustundvist oled…