$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Brita Melts
-
Maailmasuse haardes
Mirjam Parve: „Varjukeha”.
-
Parim jutukogu 2022
Mart Velsker: „Luulejutud. Tekste aastatest 1994–2020”.
-
Seisatamisi ja vaatamisi, lihtsalt
Kristel Algvere: „Merehurmarohi”. „Värske Raamat”, 20. SA Kultuurileht, 2017. 79 lk. Sarja „Värske Raamat” kahekümnes köide tundub esimese hooga üks kõige isikupäratum selles muidu üsna efektselt eriilmelises rivis, nõnda et kui üldpildis kaamet luuleaastat kokku võttes küsib Margit Tintso: „Kuhu on jäänud eesti luule vägi?” , siis puudutab see küsimus tahes-tahtmata ka vaikselt ja argiselt, lihtsalt ja rahulikult kulgevat Kristel Algvere debüütluulekogu „Merehurmarohi”. Selles ei ole poeetiliste vahendite tulevärki just üleliia ilmekalt omapäratsemise nimel ära kasutatud, dominantseks kippuda võivatest muljetekitajatest on kas uljalt mööda vangerdatud või on lüüriline mina need oma väljendusampluaas taktikaliselt varjule surunud, nagu ei ole selle loomelaadi…
-
Meeliskleva tuiutaja pärlendav hallus
Juhan Hellerma: „Tühjusse, kaugusse”. „Tuum”, 2016. 71 lk. Mida hakata peale raamatuga, mis algab eriti igavalt: „Aknast paistab täna õhtul kuu, suur kollane täiskuu. Üks sääsk oli tuppa tulnud, lõin maha” (lk 7)? Ja järgnevaski ei peljata sama tuhme argielu registreeringuid („Tramm seisis keset pimenevat õhtut. Juht luges lehte. Paar minutit väljumiseni. Trammil uksed pärani lahti. Inimesed istuvad sees”, lk 8), millele esmapilgul ei anta ka suuremat kunstilist ülevust või kujundilist väärtust ja millesse on vaid põgusalt põimitud ümbritseva niisama vaatlemisest tekkinud erksamaid, sügavamaid tõdemusi („polegi vist varem märganud, et tuul ja valgus nii seotud…
-
Kontrastne kulg urgu
Manfred Dubov: „Täna leitakse kõik üles. Raamat sünni, armastuse ja õppimise absurdist”. (Sari „Värske Raamat” #18.) SA Kultuurileht, 2016. 59 lk. Mitmesuguseid meediume (maal, sõnakunst, film, heli) võrdselt hindav Manfred Dubov tutvustab end maalikunstnikuna kui psühholoogiliste olukordade kujutajat ning erosiooniprotsesside käsitlejat sotsiaalsel, füüsilisel ja mentaalsel tasemel.1 Tema esimene luulekogu kätkeb tuntavalt sedasama temaatikat ja stiili — vältimatu on mulje, et Dubovi poeetiliseks taotluseks on kasutada sõnu nõnda, nagu maalimisel kasutatakse kujutamise vahendina värve (värvinimetusi esineb Dubovi luules parasjagu). „Täna leitakse kõik üles” ongi spetsiifiline kunstnikuluule, mis pakatab visuaalset mõju avaldavaist sõnakujundeist ja pakub lugejaile ka ekspressiivseid pildist sõnasse visklemise protsesse….
-
STIILIHARJUTUSED
Mihkel Nummert: „A. Kirjad”. „Varrak”, Tallinn, 2014. 192 lk. Debüüdipreemia viimatiste nominentide sekka sattunud „A” on üks isevärki teos, mis esialgu tekitab koguni nõutust — mis see siis on, stiiliharjutuste kogumik, kirjanduslike ponnistuste eksperimentaalne komplekt või lihtsalt lustlik egotsentriline mäng motiividega, millest võib eri kunstiliikides leida sadu tõlgendusi? Teos on aga väärt tutvumist ja harjumist, see võib üllatada, osutudes täiesti korralikuks ja pealegi nutikalt teostatud kirjanduseks, mis naljalt ei sulgu erinevate lähenemisvõimaluste või ka maitse-eelistuste ees ning teeb hinnanguid ennetavalt ka kriitiku koguni relvituks. Tagakaanel on see nimetatud romaaniks „hea ja kurja vahelisest võitlusest — seda ka…
-
Vaimuaristokraadi maastikulembus
Ain Kaalep: „Kodu kõikjal kaasas. Mitme aastakümne kirjutisi”. „Tänapäev”, 2013. 248 lk. Ain Kaalepi nii ilukirjanduslik kui eluline maastikuhuvi on oma järjepidevust ilmutanud üle poole sajandi. See algas kirjaniku ja tõlkija esimese luulekoguna kokku pandud „Aomaastikest” (1962), millega kaasnes vahetu matkamärkmikuna Usbekistani-retkel sündinud „Samarkandi vihik” (1962). Poeetilistele ja rohkem või vähem akadeemilise maiguga maastikuheiastustele on lisandunud veel mitmed luulekogud: „Järvemaastikud” (1968), „Klaasmaastikud” (1971), tõlkeloomingut sisaldav „Peegelmaastikud” (I 1976, II 1980) ning koondkogu „Muusad ja maastikud” (2008). „Iga hingeseisund on maastik” — sellise „Klaasmaastikesse” juhatava lausega tsiteerib Kaalep Fernando Pessoad. Mitmesuguseid kirjutisi, nende hulgas kaalukaid reisiesseesid sisaldav „Kodu…
