Eik Hermann

1 Kuidas sõnastada oma taustsüsteemi, igivalmivat fooni, mis on küll kohal ja panustab kaasosalisena igasse meie teosse, aga teeb seda hägusalt, raskesti hoomatavalt, teisisõnu — õhusolevalt? Enamasti oskame tähele panna tegu ennast, esiplaanil sündivat, aga mitte tagaplaani. Veel vähem paneme tähele raami, mis on tagaplaani ümber. Ja isegi kui seda tähele paneksime, oleks selle mõju esiloleva kogemisele raske sõnastada. Võib küsida, kas seda mõju saabki üldse pildile tuua, ilma et seejuures toetutaks järjekordsele — näiteks mõttelisele — raamistusele, mis jääks omakorda pildilt välja. On neid, kes ütlevad, et tagantjärele on seda fooni siiski võimalik sõnastada. Piisava ajalise distantsi järel olevat…