Elo Lindsalu
-
Veel üks katseisik elu näitelaval
Piret Bristol: „50 lõiget eraellu”. „Vabamõtleja”, 2018. 100 lk. Piret Bristoli lühiproosa kogumik on õhuke, ainult sada lehekülge, kuid ootamatult tiheda tekstikoega, nii et kaalult kerge raamatuke kujutab endast üpris nõudlikku lugemist. Lühemaid ja pikemaid jutte (laaste ja novelle) ühendab valdavalt mina- või tema-vormis peategelane, ilmselt autorilähedane naisekuju. Teose maailm on niisiis keskealise Tartu naiskirjaniku maailm, milles on kesksel kohal tundlikult ja täpselt kirjeldatud argised eluseigad, sürreaalsed unenäoseiklused ja neid saatvad hingeseisundid. Argisündmusist ja sõpradega suhtlemisest käivituvad tunded ja meeleolud viivad peategelase sisekaemuseni, oma probleemidele lahenduse otsimiseni, kuid nagu ammu teada, ei allu elu enamasti skeemidele ja keerulistele küsimustele pole…
-
Aulilaulust huntide lauluni
Heli Illipe-Sootak: „Augustirebane”. „Raudhammas”, 2018, 63 lk. Looduse aastaring teksti struktureeriva nähtusena ulatub eesti kirjanduse algusaegadesse, Otto Reinhold von Holtzi lamburilooni „Jut on se Koroke, Öppetus on se Iwwa” (1817). Aastaaegade vaheldumist järgiva kompositsiooniga on näiteks ka Underi „Eelõitseng” (1918) ja mõned 1960-ndate luulekassetid. Kevade ülesäratav ja uut lootust süstiv olemus on ju paslik igasuguste alguste jaoks, nii ka luulekogu alguseks. Heli Illipe-Sootaki lürismi põhiallikas on sügav loodusearmastus. Tema luule reaalid pärinevad Eesti loodusest, need on mets, meri, suured kivid, puud, linnud-loomad. Maari Soekovi kaunis kaanekujundus ning filigraansed looma- ja taimepildid täiendavad tekste hästi. Nimiluuletus — üks parimaid tekste —…
-
Unustamatu Koidula
Malle Salupere: „Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel”. „Tänapäev”, 2017. 568 lk. Lydia Koidula — esimene naiskirjanik, -ajakirjanik ja eesti näitekirjanduse rajaja — on märgilise tähendusega, müütiline kuju. Ta on enim läbiuuritud naislooja meie kirjandusloos, lisaks on ta andnud kirjanduslikku ainest paljudele teistele kirjanikele. Aino Kallase kirjutatud belletristliku elulooga „Tähelend” (1915, ee 1918) sai alguse Koidula isikutõlgenduse domineerimine tema loomingukäsitluse üle — nii ka Malle Salupere monograafias, mis on juba seitsmes raamatuna ilmuv Koidula-uurimus.[1] Tegu on senistest mahukama, detailirikkama ja väga faktitruu kultuuri- ja eluloolise käsitlusega Koidulast, tema perekondadest, isa Jannsenist ja rahvusliku ärkamisaja teistest võtmetegelastest….
-
Olevikku paisatud mineviku killud
Ilmar Taska: „Pobeda 1946”. „Varrak”, 2016. 308 lk. Kuulmatutel kummitaldadel liikuvad salateenistuse nuhid, sisserännanud kotipoisid, kolooniapoiste sõjamängud, nooblite Londoni härrasmeeste restoranikohtumised, naise öised uitamised varemeis linnas, riigivastaseid kodanikke üles korjav Must Ronk ja svingist rõkkav luksuslik beež Pobeda — kõik on kui osavalt kokku monteeritud filmilint. Režissöör, produtsent ja stsenarist, nüüd ka novelist Ilmar Taska portreteerib oma debüütromaanis „Pobeda 1946”[1] Teise maailmasõja järgset Eesti ühiskonda ja inimesi, toetudes eelkõige oma ema, tädi ja tädimehe mälestustele (Ilmar Taska e-kiri arvustuse autorile 4. IV 2016). Esmapilgul ajaloolisena näiv teos sisaldab psühholoogilise draama, põnevusromaani ja love story sugemeid, nii et…
-
Ärkamine marmorunest
Jelena Skulskaja: „Marmorluik. Lapsepõlveromaan”. Vene keelest tõlkinud Ingrid Velbaum-Staub. „Petrone Print”. 256 lk. Selles põhiliselt memuaarse koega raamatus viib Jelena Skulskaja lugeja oma lapsepõlve, Tallinna viie-kuuekümnendail ja Tartusse, kus ta seitsmekümnendail vene filoloogiat tudeeris. Raamat ilmus kirjastuse „Petrone Print” sarjas „Aja lugu”, mida Skulskaja on nimetanud kui sarja, kus „kuulsad inimesed räägivad oma elust”[1]. Skulskaja vanemad olid Ukrainast pärit juudid, kes tulid Eestisse nõukogude aja algul — isa Grigori Skulski saadeti siia laevastiku ajalehte toimetama. Peagi sai ta Venemaal kuulsaks oma sõjaromaaniga „Kauges sadamas” ning innustas tütartki luuletusi kirjutama. Skulskaja jutustab oma lapsepõlvest ja noorusest haaravalt ja…
