Ene Paaver

    Eesti dramaturgia mitmekesisest pildist võib teha erinevaid ristlõikeid ning väärtuslikku leidub igas vaates. Teater peegeldab oma vormilise ja temaatilise mitmekesisusega päris hästi Eesti ühiskonda, mis on ju samuti järjest enam fragmenteerunud erinevate huvide ja vaadetega gruppideks. Käisin mullu varasemast vähem teatris ja nii olid mulle tekste lugedes rõõmsaks avastuseks — lisaks juba tuntud tegijatele — huvitavad ning tihti ka head autorid ja kooslused. Lastenäidendeid kõrvale jättes ja raadioteatri omasid hulka arvates jõudis ETA andmetel möödunud aastal lavale üle saja algupärandi. Aitäh Eesti Teatri Agentuuri dramaturgile Heidi Aadmale põhjaliku tekstikogu eest. aasta dramaturgiapreemia[1] pälvis Urmas Lennuki triloogia „Ükskord Eestimaal”…