$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Mikk Tšaškin: „Paberist linn”.
Kätlin Kaldmaa: „Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas”. Hunt, 2020. 47 lk. Kätlin Kaldmaa „Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” näib pealiskaudsemal tutvumisel lihtsa ja mõnusa, vahest isegi pretensioonitu lugemisena. Väikesed ja leebed igapäevadetailid, mis raamatu lehekülgedel ilmuvad, näiteks hommikukohv ja aprikoosimoos, mõjuvad erakordselt võluvana, samuti kui kohalikku kultuuri ja kombeid talletavad hetkeülesvõtted lasevad aimata midagi just sellele konkreetsele paigale ainuomast. „See kohvik on kõige varem lahti, seal saab juba kuuest kohvi, röstsaia ja vett. Mõni hommik istub siin ka Manolis ja mõni hommik on tal neli eeslit kaasas. Eeslid ei istu, nemad proovivad…
Doris Kareva: „Suik ja sillerdus”. „Verb”, 2019. 128 lk. Doris Kareva luulekogu „Suik ja sillerdus” on mitmekihiline raamat, kus põhiküsimused ja teemad ilmuvad lugeja ette juba esimestes luuletustes. Autor vahetab registreid mängleva kergusega, kuid allhoovus — metafüüsiline või müstiline elutunnetus ning igavikulisuse ja transtsendentsuse teema — jääb kõikide tekstide taustale. Siingi on Doris Kareva kasutanud keelemängu, kõladest ja keele kui materjali enese võimalustest lähtuvat peent ja varjundirikast tunnetust. Mõnes tekstis on luuletaja pöördunud otse tänapäeva ja ühiskonna tendentside poole. Ent meie aja kujutamisel pole tegu tüüpilise toorelt terava sotsiaalkriitikaga, vaid üldistusega. Ühiskonda kirjeldades muutub minahääl mänguliseks, pillavamaks, aeg-ajalt otsekui torkab,…
Jaak Jõerüüt: „Elu lehekülgi lehitsetakse kiiresti”. Eesti Keele Sihtasutus, 2017. 239 lk. Jaak Jõerüüdi värskeim teos toob novellide ja lühiromaani kaudu lugejani nii tänapäeva ühiskonna probleemid ja suundumused kui ka emotsionaalsed kaevud inimeste sees. Mitmepalgeline raamat kõnetab enim vahest neid lugejaid, keda huvitab see, mis jääb meie ütlemiste, käitumise ja pilkude taha — lühidalt see, mis toimub iga indiviidi ja niisiis ka laiemalt inimese tunde- ja vaimumaailmas. Nagu romaanis „Muutlik” ja novellis „Teateid surmast”, on siinsetelegi novellidele ja lühiromaanile iseloomulik mäng fiktsionaalse tekstisisese aegruumiga. „(Elu-)tunnetus, mida „Muutlik” ja „Teateid surmast” edasi annavad, on paratamatult seotud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.