$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Ilja Prozorov
-
Hakkame aknast välja vaatama
Pisike roosa punu lippab mööda mu keha, roosa notsuke – minu tütar. Hammustab, näpistab ninast, siis jookseb minema, arvab, et hakkan taga ajama, maksan kätte. Ta kaalub üle kümne kilo. Käed on tugevad, sõrmed kui tangid, küüned teravad. Juuksed pole veel pikad, aga juba kõrva taga lokkis, kullakarva narmakesed, ja kui tõmbad käega, siis seisavad naljakalt, metsikuna püsti. Selline okassiga laseb korteris neljakäpakil ringi, poeb igasse nurka, kohe-kohe ajab end püsti ja hakkab käima.
