$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Ilukirjandus ja selle tõlkimine on vahel ikka sattunud sündmuste tulipunkti, sest kirjandus võib ju olla ohtlik. Samuti võib ohtlik olla teisest kultuurist pärit kirjaniku sõnade ja mõtete vahendamine – iial ei või teada, mismoodi need tõlkija kultuuris vastu kajavad. Mõelgem kas või Salman Rushdie „Saatanlike värsside” saatusele. Käesoleva aasta märtsikuus tõmmati tõlkimine taas ühiskondlikku arutellu ja see ületas koguni uudisekünnise, mis ei ole sugugi tavaline. Tõlkijat kujutleme ju enamasti ikka kummargil töölaua taga, näritud pliiatsijupp peos, otsimas pooleliolevas töös vaja minevat Ideaalset Sõna. Nüüd aga selgub, et ilukirjandus ja selle tõlkiminegi võib teatavates olukordades osutuda võimuinstrumendiks ja üles kütta üpris…
Kui Éric Vuillard jutustuse „Päevakord” („L’ordre du jour”) eest möödunud sügisel Goncourt’i auhinna sai, tuli see paljudele väga suure üllatusena.Miskipärast on auhind enamasti läinud autoritele, kelle raamat ilmub sügisel, kurikuulsa rentrée littéraire’i ehk kirjandusliku kõrghooaja jooksul. „Päevakord” oli aga kevadine saak. Peale selle pole tegemist romaani, vaid jutustusega (ainult 160 lehekülge!), ja needki jäävad žüriile lõpliku valiku tegemisel üpris harva silma. Lisaks on teose välja andnud kirjastus „Actes Sud”, mille juhiks oli veel pisut aega tagasi praegune kultuuriminister Françoise Nyssen — võimalik huvide konflikt näis Goncourt’i juba eos välistavat.Kuid juhtus see, mida ei oodatud, ja Vuillard kuulutati igati teenitult laureaadiks.Võib…
Gustav Suits. Inspiratsioon See on nii imelik. See pole õige algus. Või on just? Tõsiasi. Kõik on ime. Ma-ilm ja mõnda mis seal sees. Elu. Laps kasvab, päev päeva järel, tund tunni järel. Sulle järele, su juurest ära ja jälle tagasi su juurde. Su oma ime. Aeg seisab mõnikord, ta justkui kannab sind. Ta sees on praod ja nende vahelt imbub. Head, halba, vahel päris juhuslikku. Sa ei mõista. Sa oled tänulik. Su oma ime. Päev on tavaline, tüütu isegi. Ei ole mingit tahtmist, aga peab. Üks on jätnud tegemata, teine jälle joob vist….
Väärika institutsiooni — Prantsuse Akadeemia — niisama väärikas romaaniauhind anti tänavu välja juba sajandat korda. Kolmandat korda auhinna ajaloos läks preemia jagamisele kahe autori vahel: lõppvoorus said võrdselt 11 häält alžeerlane Boualem Sansal ja tuneeslane Hédi Kaddour. Eestist vaadates hakkab silma, et mõlemad võitjad on päritolult justkui välismaalased (Kaddour küll elab ja töötab juba aastaid Prantsusmaal), kuid õigupoolest ei ole prantsuse kirjanduses riigipiire kunagi ülemäära tähtsaks peetud. Väga head kirjanikku tahetakse ju ikka omaks pidada, seepärast kehtib vähemasti tõeliselt suurte nimede puhul põhimõte: prantsuse kirjandus on see, mida tehakse prantsuse keeles. Võitjate peamiseks ühisjooneks on Magribi päritolu ja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.