Joel Sang

    Täide tarkus   Juuksejuure tasandil ringi liigub täi, elab oma elu, valimas ei käi.   Kuid ei leia asu kirp, ta verevend, kargab siia-sinna, varjamata end.   Tahab luua uue, kirpude partei. Kas sest oleks kasu? Ei! Ja veel kord ei!   Hoidku ikka varju söödikute hõim. Siis on täide päralt täidesaatev võim.   Võõrliikide küsimus   Jaanalind, see veider kana, muneb meile hiigelmuna, mis ei mahu suhugi.   Olgu peale — pesukaru, sellest võib veel saada aru. Aga kaamel suitsusaunas, seep ja käterätik paunas? See ei kõlba kuhugi!   Ütle, juht ja õpetaja, miks meil šaakaleid on…

    Olen suhtunud kerge põlgusega meie meedia- ja kultuuriruumis laiutama kippuvasse meelelahutusse (Luulelahing!), pidanud seda eskapistlikuks asendustegevuseks. Siis aga hakkasin mõtlema — mis õigusega? Mida ma neile ette heidan? Kas oleks parem vaevata pead metafüüsiliste probleemidega, näiteks sellega, kuidas teha vahet olemuse ja nähtumuse vahel, või siis jääda pubeka kombel elu mõtet otsima? Viimase üle on Suured Mõtlejad juurelnud aegade algusest peale, ja kuhu nad on jõudnud? Maailm ei ole mõistuspärane. Inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest sünnib vältimatu absurd. Meie pea kohal rippuv surmaoht muudab kõik mõttetuks. Elu ongi seda hinnatavam, mida vähem tal on mõtet. On…