$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Johanna Ross
-
Kinnijäämised ja lahtilaskmised
Urmas Vadi: „Kuu teine pool”.
-
Maarja Kangro ja jõud
Oma esimest juubelit tähistava Maarja Kangro proosalooming mõjub jõuliselt. Tema novellides tegutsevad nii-öelda tugevad naised, kes ei lase maailmal enesele pähe istuda. „[R]ahvusvaheline naine, intelligentne, eneseteadlik, laia silmaringiga ja vähemalt keskmiselt reisinud ning ilmselgelt vähemalt mõõdukalt edukas” – nii kirjeldatakse tema…
-
Inventuur soos ja proosas
Märt Väljataga avas seekordse mõttevahetuse nüüdiskirjanduse üle kaunis pessimistlikus toonis: õiglaste üldistuste tegemine üha kasvava tekstihulga kohta näib olevat võimalik ainult robotitele.[1] Ent kui mingit tinglikku tuuma silmas pidades üritada neid üldistusi siiski teha, tuleb välja, et kirjandusel puuduvad kõrgemad ambitsioonid ja selge arengusuund kindla traditsiooni raames. Äärmisel juhul…
-
Elu on unenägu, aga mis siis?
Eva Koff: „Kirgas uni”.
-
2020. aasta lühiproosa: kriis elus, buum kirjanduses
Läinud aasta oli lühiproosa jaoks viljakas. „Müürilehe” aastakokkuvõttes kõneldi „massive novellibuumist”, mis hinnati niihästi kvantitatiivseks kui ka kvalitatiivseks. Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate kuuest proosanominendist neli on lühiproosakogud (Martin Algus, Meelis Friedenthal, Aino Pervik, Piret Raud; lähemalt vt allpool) — see on üsna ebaharilik vahekord. Tõsi, novelliplahvatust on nimetatud ka…
-
Sõltuvussuhte romantika
Eeva Park: „Lemmikloomade paradiis”. „Verb”, 2016. 237 lk. Eeva Pargi viimane romaan „Lemmikloomade paradiis” jutustab noorest naisest, kes kirjanike loomemajas maailma eest paos viibides püüab lahti harutada oma puntras elu. Ennekõike tähendab see emotsionaalselt (lõpuks ka füüsiliselt) vägivaldse lähisuhte läbimõtlemist, kuid ühtlasi vaadatakse tagasi peategelase segasevõitu lapsepõlvele…
-
Rahvuslane ja kirjanduslugu
Toomas Haug: „Tagasi Troojamäele”. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 487 lk. On üldteada, et Toomas Haug on „vana kooli” kirjandusuurija, kelle käsitlused on tõsiseltvõetavad, kultuuriloolisest teadmisest läbi imbunud ja sealjuures huviga loetavad. Tema seekordne artiklikogumik „Tagasi Troojamäele” on kolmas omasugune pärast „Troojamäe tõotust” (2004) ja „Klassikute lahkumist” (2010)…
-
Ennekõike Emiliast
Kaur Riismaa: „Pimeda mehe aiad”. „Tänapäev”, Tallinn, 2015. 223 lk. „Pimeda mehe aiad” on romaan härra Adam Koist — isevärki meesterahvast, keda lugeja kooskõlas teatava kirjandusliku konventsiooniga kohtab tema surmapäeval. Mööda põrandat kõriseb sümboolse väärtusega klaaskuul ning tagasivaateliselt hakatakse tasapisi kergitama katet härra Koi möödunud elu sündmustelt…
