Jüri Kallas
-
Romaan selle sõna parimas tähenduses
Mehis Tulk: „Foogt”.„Varrak”, 2017. 464 lk. Eesti lugeja huvi ajaloo ja ajalookirjanduse vastu paistab olevat piiritu, vähemasti raamatupoodides avaneva pildi põhjal. Pisut nukram on, et see huvi piirdub suuresti vaid Teise maailmasõja ja selle ümber toimunuga. Ajalooline ilukirjandus lisab siia veel keskaja ja muistse vabadusvõitluse. Pean silmas eelkõige Indrek Hargla keskaegse Tallinna mõrvalugusid ja Tamur Kusnetsi üsna naturalistlikke romaane, kui rääkida algupärasest ilukirjandusest. Sel sügisel lisandus neile Mehis Tulk ja tema romaan „Foogt”. Nagu raamatukaanelt võib lugeda, on tegemist triloogia „Maa ja taeva mõrsja” esimese osaga. Romaan juhatab lugeja kohe õigetele radadele, sest autor annab saatesõna kolmel leheküljel ülevaate romaani taustsüsteemist….
-
Kiretu romaan
Peeter Helme: „Sofia. Tuleviku mäletajad I”. „Tänapäev”, Tallinn, 2013. 224 lk. Kui ma kuulsin, et Peeter Helme on kohe-kohe avaldamas ulmeromaani, siis tekkis minus teatav ootusärevus. Olin lugenud mitmeid Peeter Helme ulmeteemalisi arvamusi ning need olid huvitavad: asjalikud ja samas pisut teistsugused. Peeter Helme proosat polnud ma lugenud küll ridagi, kuid ootusärevus oli, et põnev, mida ta teeb. Romaan „Sofia” on suurema romaani „Tuleviku mäletajad” esimene raamat. Ma ei tea, mitu köidet autoril plaanis on, kas triloogia, nagu tänapäeval ulmes üldiselt kombeks, või vähem, või rohkem. „Sofia” on lõpetatud teos, ning kui kaanel poleks märget esimese raamatu…
