JÜri Talvet
-
Luule ja tsivilisatsioon
Selle aasta juunis tegin luulereisi Itaaliasse Rooma lähistele, kus ligemale nädalapäevad vältas Mihai Eminescule ja Giacomo Leopardile pühendatud maailmaluule festival 36 poeedi osavõtul. Korraldajad olid Rumeenia luuletaja-õppejõud Ion Deaconescu Craiovast ja itaalia kunstnik-luuletaja Vincenzo Bianchi. Neid abistasid kaks Bukaresti tudengineidu, Tatjana ja Maria, suurepärased tõlgid kolme või nelja keele vahel. Luuletajate seltskond ei jõudnud kordagi pühasse linna endasse, küll aga väisas kokku seitset asulat või väikelinna Rooma maakonnas, kuhu Vincenzo Bianchi, erakordselt loomejõuline (praegu 77-aastane) mees, on rajanud oma mitmetahuliste ja -mõõtmeliste skulptuuride ja taiestega sisustatud muuseume. Need loovuskeskused paiknevad küll kirikutes, küll munitsipaalhoonetes, pühendusena mineviku…
-
Rahutuse kirglikul rajal
JÜRI TALVET: Armas Rein, oled kohe jõudmas sama elutähiseni, mille ise jätsin seljataha napilt aasta eest. Sõbrunesime omavahel Tartus, ülikoolis, kas vist 1960. aastate lõpu poole, kuigi kogu meie noorem elu oli ammu kulgenud lähestikku ühes ja samas linnas — Pärnus. Sina sirgusid jõe ääres, ühes kirjatöös või romaanis oled otsinud selle jõe sümboolikat. Minule oli lähedasem meri, millest meie kodu lahutas vaid rannapark. Oma varaseima kirjandusliku virgutuse sain ilmselt koolist, kus eriti keskastme (praeguse põhikooli) eesti keele õpetaja Ilse Nõmm aina kiitis mu luuletusi, mida kirjandite vahele poetasin. Mäletan, et kui olin jõudnud keskkooli lõppu ja kirjanduslikud katsetused olid…
-
Liivist ja endast
Tänavu 30. aprillil möödus 150 aastat Juhan Liivi sünnist. Erinevalt nii mõnestki teisest klassikust on Liivi saatus olnud õnnelik: tal on olnud kolm olulist, üksteisele kriitiliselt järgnenud uurijat, kes kõik on avaldanud nii monograafilise käsitluse kui ka hõlmava luulekogu oma redaktsiooniliste täpsustustega. Need Liivi-mehed on Friedebert Tuglas, Aarne Vinkel ja Jüri Talvet. Tuglas ja Vinkel olid eesti kirjandusloole pühendunud uurijad, Jüri Talveti huvikese on pikka aega olnud sootuks mujal. Ta on hispaania vaimu esindaja eesti kultuuris, õpetanud Tartu Ülikoolis maailmakirjandust ja olnud Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni rahvusvahelise ajakirja „Interlitteraria” peatoimetaja. „LOOMING”: Kuidas sa eesti kirjanduse uurimise juurde jõudsid?…
