Kadri Matteus Mälk
-
Katkendeid fragmentaariumist
Ajakiri elukogenud inimesele Tere hommikust, kas ma palun „Postimehega” räägin, tellimuste osakonnaga? Jaa, a mis teil on? Sooviksin panna lehte kaastundeavalduse lahkunud sõbrale ja mind huvitaks, millal te saaksite selle avaldada. Lahkunu ärasaatmine on ülehomme, kas te homsesse lehte saaksite palun panna? Nuu, meil on sin mjitu veimalust. Meil on „Postimees Lõuna-Eesti”, on ajakiri elukogenud inimesele, „60+”… a mis te üldse tahate? No, lahkunu ei olnud veel 60-aastane… A mjiks te üldse mjulle gelistate? Meil on lahkunute rubriik olemas, gelistage sjinna. No sinna ma juba proovisin, seal ei võeta toru, ehk on liiga vara, kell on alles 10 hommikul. Teate,…
-
Ilma igasuguste paguniteta
Tunneta ja ära mõtle nõnda palju. Ja ära kirjuta, kui sa ei oska. Tee, mida oskad. Pealegi pole sul paguneid. Paguniteta sind jutule ei võeta. Kirjanike Liidu liige sa ju pole, eks ole. Sa ei tea üldse, mida tähendab kirjutada. Kirjutada ei tähenda mitte kirjutamist, vaid istumist ja veel kord istumist, Sitzfleisch’i ja ootamist, kuni higipiisad kogunevad su laubale, kui kogud mõtteid, mida sul ei ole. Kui oled investeerinud aega sellesse, et olla mõistetav ja kõigega kursis, on lihtne jõuda järeldusele, et see väärtuslik, mida teha oled suutnud, pole kellelegi oluline. Mitte midagi ei tohi maha magada, epileptiline konn. No…
