$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Kätlin Kaldmaa on kirjanik, kes palju reisib ja palju kirjutab. Samuti on ta konkreetse ühiskondliku agendaga mõtleja: naistel ja meestel peaksid olema võrdsed õigused ja võimalused, näiteks võrdne palk. Ja see kehtib ka sõnaloome puhul: siin rakendab Kätlin kirjandussotsioloogiat, numbrite keelt. Milline on naiste/meeste osakaal ajakirjanumbris, antoloogias, festivalil, komisjonis, žüriis,…
Joanna Ellmann: „Olemise maa”. „Omailm”, 2017. 80 lk. Tere, noor luuletaja! Kõigepealt tahan kinnitada, et olen su raamatut lugenud. Sealjuures mitte üks kord lehitsenud, vaid mitu korda lugenud, tõepoolest lugenud, olen oma kaasaelamise mootori ikka ja jälle täisvõimsusel tööle pannud, et „Olemise maa” siseteljeni jõuda. Olen…
Eesti kirjandusel on head ajad. Eestis kirjutamisel ka. Palgaliste kirjanike mõte ajab nii mõnelgi kodanikul kopsu üle maksa, ehkki loomeinimeste mitmeaastased stipendiumid on olemas enam-vähem kõigis Lääne-Euroopa kultuuriruumides, iseäranis Põhjamaades, kellega me ju muidu nii väga sarnaneda ihkame. Kui meil käib toetusega kaasas peaaegu et kohustus igal aastal raamat avaldada,…
Trump on äsja inaugureeritud Ameerika Ühendriikide presidendiks, uue juhtkonna sõnavõtud kuulutavad ette vaikivat ajastut ja faktide väänamist, Ameerika naised on korraldanud ajaloo suurima meeleavalduse, Türgi vanglates on rekordarv ajakirjanikke, Lähis-Ida ei jää palju maha, sõnavabadust üritatakse piirata Euroopas, rääkimata Venemaast ja selle lähinaabritest. Kui vaba on selles valguses meie väljendusvabadus?…
Mudlum: „Ilus Elviira”.Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 232 lk.Olgu algatuseks kohe öeldud, et mul on Elviiraga suhe. Nagu „Ilusa Elviira” peategelane Elviira nendib, ei ole see kuigi levinud nimi. Ainuke Elviira, keda mina tean, on üks minu parimaid koolipõlvesõpru, ja nüüd siis see Elviira siin. Nii et minu kui lugeja peas…
Jürgen Rooste: „Vana hiire laulud”. „Ji”, 2015. 92 lk. Jürgen Rooste: „Ideaalne abikaasa”. „Ji”, 2015. 108 lk. Rooste. Jürgen. Nimi, mis on seisnud pea paarikümne luuleraamatu kaanel. XXI sajandi Taanilinna ja Eesti elu salvestaja, kes ikka ja alati on kohal ja ikka endast teada annab. 2015. aastal andis Rooste endast…
Liina Tammiste: „Refresh”. „Näo Kirik”, 2013. 64 lk. 2013. aasta sügise märksõnaks eesti kirjanduses jääb küllap naisluule ja katsed seda kuidagi defineerida, paika panna, ära lahterdada. Telesaade, kirglikud arutelud näoraamatus, ennustatult skandaalsete raamatute ilmumised — nende hulgas ka siinkäsitletav raamatusarnane toode —, põlvkonnakaaslasi tormiliselt kaitsvad blogipostitused. Loodetavasti…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.