Livia Viitol
-
Õpetajanna saabumine
Hommikust saadik püsis linna kohal lämmatav kuumus. Pärastlõunal hakkas taevasse kogunema tumedaid pilvi. Tal oli vaja pärast tööd bussijaama minna, et ülejärgmiseks päevaks Riia bussile pilet võtta. Rahvusvaheliste liinide kassad olid õnneks seitsmeni lahti. Oli uue aastatuhande algus, puhkuste aeg kestis ja kõik, kes vähegi said, need ka reisisid. Pilet käes, suundus ta linnaliinide peatusse, kuhu oli kogunenud palju rahvast nagu ikka sel kellaajal. Ta nägi, kuidas buss, mille peale ta minna kavatses, ümber nurga pööras ja peatusse sõitis. Paar jooksusammu ning juba oli ta keset inimsumma. Trügida talle ei meeldinud, ta ootas kannatlikult bussi kõrval, kuni suurem rahvahulk oli…
-
Repliik Vilde asjus
Kui lugesin 2016. aasta juunikuu „Loomingus” ilmunud Toomas Haugi sügavamõttelist ja haaravat esseed Lars von Trieri, A. H. Tammsaare ja Eduard Vilde asjus, jäi loo alguses silma üks Vildet puudutav koht. Jah, olen minagi lugenud Linda Vildele Griesist 20. juunil 1931 saadetud kirja, milles kirjanik teatab oma kohtumisest Tallinna reaalkooli noormehega, kes on vaadanud sama aasta alguses Tallinna kinos „Gloria Palace” Saksa filmistuudio Ufa filmi ja väidab selle olevat vändatud Vilde romaani „Külmale maale” järgi. Vilde elulooraamatut kirjutades mõtlesin „salamisi” selle seiga üle. Raamatusse jäi see panemata aga põhjusel, et Vilde ise polnud filmi näinud. Ometi pidi selle…
-
Suure Loo sünd
Doris Kareva: „Perekonnaalbum”. „Verb”, 2016. 88 lk. Esimene tunne pärast Doris Kareva uue luuleraamatu läbilugemist oli üllatus. Nagu keegi oleks võitnud maailmameistrivõistlused ühtaegu males ja iluuisutamises. „Perekonnaalbumi” kaante vahel saavadki kokku mitu „ala”, mitu kunstiliiki. Seetõttu on raamatu täpset žanrilist kuuluvust keeruline määratleda. Teose proloogis on öeldud: „Nelikümmend pilti ühes vaatuses, / ühendatud ja pühendatud”, mis viitab ühtaegu nii draamale kui ka piltide „vaatusele”. Igal juhul tundub, et sõna „vaatus” ei kasutata siin tavatähenduses. Tekstide dünaamilisust ja kõrget visuaalsuse astet arvestades võiks „Perekonnaalbumit” vabalt käsitada ka kui moderntantsuetenduse libretot. Raamatu tagakaanel vihjatakse aga hoopis Sõna ja Suhte…
-
Unetõde Nii külmad ööd, nii vakatavalt vaikne kõik, vaid tähetules taevas peibutab kui võõras linn. Üks äraspiditund, teetolmus nõlv, all leppade hall ja mullune rohi — kõik meelde vaotub peensusteni. Kui mitmes tulek, minek, kevad, sügis see, kas teine, kolmas — sajas? Me oma unenägudesse meeldununa igavesti tegelasteks jääda tahaks, siis kõike kõrvalt vaataks, näeks ja teineteise käest me midagi ei päriks. Kuid kui keset unenägu ma kogemata hüüatan: „Kõik nagu päris!” — näen, kuis sina võpatades sõrme tõstad suule ning üle õla vaatad tagasi, siis hetkega kivistud — sest sääl —mina teadsin ju —, on maailm ja…
