$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Oli kevadine pealelõuna, kui Hints mulle tööle helistas ja mind „Volgasse” sööma kutsus. „Volga” oli omal ajal Tartu parim restoran, salapärase õhustikuga, mida aitas süvendada Nikolai Willeri kavandatud ja Jaan Puustusmaa valmistatud hilisjuugendlik vitraaž restorani laes. Hints istus tühjas saalis klaaslae soojas kumas koos kõhnapoolse tõmmu mehega. „See on Hector,…
Ennevanasti Ennevanasti, kui ilmad jagunesid enesetapuilmadeks ja matuseilmadeks, oli matuseilm päikesepaisteline, nukra valguse ja kõleda tuulega. Enesetapuilm oli päikesepaisteline, kalgi valguse ja lõikava tuulega. Kevad oli luitunud ja pikk. Plaat jäi kordama Concerto de Aranjuezi aeglaselt mõtisklevat teist osa, plaati tuli edasi aidata hüpleva kolmanda juurde. Õues oli enesetapuilm… Nädala…
Nad valisid esimese ettejuhtuva nupu, Angela vajutas, ja ilma et keegi neilt midagi pärinud oleks, kostis surin, mis teatas, et uks on lahti. „Siin veel usaldatakse inimesi. Väikelinna võlud,” käis Ulrichil läbi pea, kuigi ega ta päriselt teadnud, kas see asustatud koht üldse linna tiitlit kannab. Trepikoda haises. Välisukse…
Pärast filmi lõppu ja valguse süttimist pööras J. V. Stalin aegamisi näo kaaslaste poole, kissitas silmi ja tegi ebamäärase grimassi, nii et ei saadud aru, mis tujus ta on. Seltsimehed püüdsid igati varjata oma tüdimust, igavust ja kõige labasemat unisust — kell oli kõvasti üle kesköö, kui palju just,…
HEDI ROSMA: Sa elad üha väga intensiivset elu — oled terve tänase päeva kohvreid pakkinud ja saan aru, et suvi on sul juba planeeritud? MAIMU BERG: Kohvreid? Mul on üks kohver ja see ei mahuta kuigi palju. See kergendab asja. H. R.: Kuhu sa sõidad? M. B.: Ma…
Mihkel Mutt: „Õhtumaa Eesti I”. „Fabian”, 2014. 416 lk. Ükskord väga ammu, kui peeti Arvo Valtoni juubelit Kirjanike Maja musta laega saalis — kas see võis olla tema viiekümnes? —, ütles Mihkel Mutt mulle, et täna tuleb siia kindlasti hirmus palju tundmatut rahvast. Sest Valton on rahva…
Andrus Kivirähk: „Maailma otsas”. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 388 lk. Lugesin Andrus Kivirähki raamatu „Maailma otsas” läbi ja pidin murelikult tõdema, et mingit praegusel ajal nii kõrgelt hinnatud akadeemilist retsensiooni minul siit ei tule. Parimal juhul võin asjale läheneda endaleiutatud terminitega. „Asi” on aga muidugi rohkem kui…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
