Mario Pulver

Buss sõitis käänulist rada mööda minema, tagasi suurele teele. Minu kaasturistid ei olnud jätnud irisemata selle üle, et kogu seltskond pidi keerama maanteelt maha mingi suvalise Kreeta poolsaare tippu ja siis siksakitama pool tundi vastupidises suunas, enne kui pääsesid jätkama oma neljatunnist sõitu. Aga igaühel oli õigus saada lennujaamast oma hotelli ja polnud minu süü, et see kuradi Sinine Pärl asus isegi Kreeta mõistes jumalatest mahajäetud kohas. Saatsin lahkuva bussiseltskonna mõttes põrgusse ja uurisin kompleksi, mis pidi mind võõrustama järgmised seitse ööd. Vingerdava tee kõrval, kohe künka peal. Täiesti suvaline koht. Ilmetu fassaad, kohustuslikud lillepõõsad, samasugused klaasuksed nagu igas Euroopa…