$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Kõhklev, kohkuv või lootusrikas äratundmine, et elu on unenägu, millest saab või tuleb ärgata, on aeg-ajalt tabanud igaüht. Mõnikord on see mõte viimne õlekõrs, millest haaratakse väljapääsmatus olukorras, lootes, et virgumine ebameeldivused hoobilt kustutaks. Mõnikord aitab see meil ümbritsevast kõrgemale tõusta ning näha iseenda ja teiste tegemisi uue pilguga. See võib pakkuda usulist lohtu või äratada skeptilisi kahtlusi selles, kas üldse milleski on võimalik kindel olla. Herakleitos pidas inimeste enamuse elu uinakuks ja Pindaros nimetas inimest varju unenäoks. Moodne filosoofia algas Descartes’i unenäoargumendist, mis pani meelte usaldusväärsuse kahtluse alla. Maailmakirjanduses on „elu kui unenäo” motiivil oma kõrge ja madal kuju.…
Tiit Hennoste: „Ilo ja elu. Valitud artikleid 2005–2021”.
„Saatja aadressi” esimese täieliku trüki järelsõnas ütleb Paul-Eerik Rummo: „Luule ei ole muidugi mitte ainult oma tekkeaja vili ja väljendus. Kuid ega tal omast ajast täielikku pääsu ka pole.”
Järelsõnas „Daodejingi” tõlkele kirjutab Jaan Kaplinski: „Meile tuttavas filosoofias, nagu teaduseski, räägitakse palju enam teadmisest-teadmistest kui mõistmisest, taipamisest, arusaamisest.”
Kümmekond aastat tagasi oli mul au võtta kokku neil veergudel hargnenud arutelu nullindate kirjanduse üle („Looming” 2010, nr 5).
Toomas Kall: „Paunvere lõpp. Kuidas eesti kirjanikud „Kevadet” kirjutaksid. 69 paroodiat”. EKSA, 2019. 103 lk. Eesti kirjandusloos on olnud kaks paroodilise elevuse perioodi, 1920. aastate algus ja 1970-ndad. Muudest ajajärkudest võib leida küll üht-teist silmapaistvat, nagu Eduard Vilde „Uuel teel” (1908), Hermelini „Porikuu sonaat” (1960) või Onu Thali „Paroodi-koodi-oodiad” (1969)….
Bussis Märt Väljataga, mida sa siin teed? Buss loksub mööda porist kruusateed, kord võtab peale, harvem laseb maha. Paks pimedus on vajund akna taha ja tuld ei paista ainsastki aknast. Nüüd peale ronivad kaks koolilast, vist kolmas-neljas klass, kuid tõsist laadi. Üks jagab kaaslasega šokolaadi. Buss jälle posti juures paotab…
Aktselerantlikke elukubratsioone Mitte kaotada aega, mitte jääda vahele või maha, ah, mitte sarnaneda end kordavate loomadega, ainetega nagu vesi või kivi, mille käitumist saab ennustada! H. Auden, „Lubjakivi kiituseks” Mida vanemaks saame, seda kiiremini lendab aeg. Sellel on puhtloogiline seletus: kümneaastase lapse elust moodustab…
Vahur Afanasjev: „Serafima ja Bogdan”.„Vemsa”, 2017. 560 lk. Perekonnasaaga „Serafima ja Bogdan” räägib Peipsi-äärsete vanausuliste külast 1944. aasta lõpust kuni 1980-ndate keskpaigani, jõudes epiloogis 1990. aastatesse. Külapatriarh Arhipi tütrele Serafimale tuleb kosja eestlasest militsionäär, endine korpusemees Raimond Uusküla (kord ka Alaküla). Serafima kaotab pulmade eel süütuse hoopis Haritonile, kes aga heidab…
Oma vana sõbra 80. sünnipäevaks kirjutas Ain Kaalep väikese tähtpäevaessee „Jaan Krossi kuus luuletust” („Eesti Päevaleht” 19. II 2000). Selle lähtekoht on „saksa poeedi Gottfried Benni niisugune mitte millegagi põhjendatud, aga väga võluv seisukoht, et luuletaja kirjutab oma elus kuus head luuletust”. Kaalep lisab omalt poolt: „Miks just…
Jaan Kaplinski: „Neljakuningapäev”. „Loomingu Raamatukogu” 2015, nr. 1. 80 lk. Jaan Kaplinski legendaarse näidendi „Neljakuningapäev” trükis ilmumine tekitab rohkelt tähendusseoseid. Esiteks on tegu uuema näitekirjanduse klassikaga. Teiseks jätkab see tänaseks juba õige pikaks veninud „Jüriöö-teksti”. Kolmandaks on see dokument ühest lähimineviku tähtsast kultuurivoolust. Neljandaks haakub see nüüdisaja…
(:)kivisildnik: „Tunnete sümfoonia ehk Kerjused liftides”. „Ji”, Saarde-Pärnu, 2014. 100 lk. (:)kivisildnik on nii töökindel masin küll, et tema arvustusliku ülevaatuse välp ei tarvitse olla lühem kui seitse aastat. Viimatise ülevaatuse raport leidub 2007. aasta mai „Loomingus” („Endast ja Eestimaast”, lk. 775—777), kus keskenduti raamatutele „Vägistatud jäämägi”…
MAREK TAMM: Mäletan, et kui lugesin paarikümne aasta eest ajakirjas „Akadeemia” su tõlgitud Richard Rorty artiklit „Pragmatism ja filosoofia”, siis mõtlesin, et seal manatud visioon „post-filosoofilisest” kultuurist võiks olla selline, kus sa ise hea meelega elaksid. Meenutan lugejatele, et Rorty sõnul on post-Filosoofiline kultuur selline, kus poleks ühtegi…
Maarja Kangro: „Must tomat”. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 2013, 77 lk. Maarja Kangro neljas luulekogu on varasematest mustem ja masendavam ning sisaldab mõned kõige painavamad tekstid, mis sel sajandil eesti keeles kirjutatud. Korra või paar välgatab ka lootus. Tagaplaanile on jäänud seltskondlikud naljad, suhetekoomika, ka ühiskonnakriitika, ja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.