$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Musta riietatud mees ulatas mulle paberkotis kandilise heledast puidust urni, mille kaane peal oli väike rist. Võtsin paberkoti urniga vastu ega osanud seda järsku kuhugi panna. Mees pani käed kõhu peale ja küsis tasasel häälel: – Kas ma saan teid kuidagi veel aidata? – Ega vist. Mees surus haigutust alla ja pühkis oma püksipõlvedelt mingeid nähtamatuid ebemeid. Võib-olla tuhka. Või tolmu. Ta ülikond polnudki nii laitmatu, nagu esialgu tundus, näis kuidagi kulunud. Või oli see lühikese talvepäeva tuhm valgus, mis puhta musta halliks määris. Mantlitaskust leidsin roosa kilekotinutsaka, Kaubamaja osturalli kirjad peal. Raputasin koti kõva krabinaga käkrast lahti ja libistasin…
kuidas kirjutada luuletust kuidas saavutada head vormi ja õnnetunnet kuidas ennast ära tappa kuidas ennast kiiresti ja valutult ära tappa kuidas vabaneda kõhurasvast jäädavalt kuidas mitte vihata oma meest kuidas saada heaks kuidas pakki saata kuidas kedagi viisakalt perse saata kuidas saada päästjaks kuidas saada päästetuks kuidas joonistada kassi Nii palju küsimusi… Nii palju nii olulisi küsimusi!
I know all there is to know about the crying game I’ve had my share of the crying game Autoraadiost immitses Boy George’i kaeblik hääl. Vot see on ikka üks hea lugu, mõtlesin. Imalavõitu? Olgu siis pealegi imal. Mulle meeldibki, kui on imal, magus, selline mõnusalt veniv paks kleepuv siirupikeerd. Mida imalam, seda parem ongi! Maitse asi.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.