Merike Reiljan
-
luule R
Hilja on ümber pöörata Vihm sajab mantli jõeks ja ümber on kõu ja ikka sa kõnnid ja iga kiri algab samamoodi. Et ei saa tagasi tulla, sul on org, kuhu jõuda, ja orus maja ja majas Eelija voodi. Ainult üks koht, kus sa võiks olla, on org, mis on roheline ja kaugel. Ikka sa kõnnid ja su mantlisse kasvab torm. Hilja on ümber pöörata, sest taeva värvi on läinud su õlad, kui võiks, sa tuleks, ausõna. Nüüd on mitu kuud vaikust, ei ühtki kirja, ja siis, et kohtasid võõrast ja andsid ära oma mantli. Sa oled käinud…
