Õnne Kepp
-
Te hulka, laulikud, ma julgest’ tulen
Eesti luuleloo suurkujud XX sajandi esimesel poolel on kahtlemata Marie Under ja Henrik Visnapuu. Avaldanud esimesed värsid eelmise sajandi alguses, lõppes nende poeesialend pärast Teist maailmasõda kaugel paguluses.
-
Millal sündis Henrik Visnapuu
Henrik Visnapuu: „Millal sünnib inimene”. „Ilmamaa”, 2018. 464 lk . Henrik Visnapuu kavatses 1930. aastate lõpus avaldada oma 50. sünnipäevaks ühiste kaante vahel põhiosa oma peamistest artiklitest, ülevaadetest ja arvustustest. Ta valis välja sadakond kirjutist ja koostas kuue lehekülje pikkuse nimekirja, mida ta ise nimetas „prospektiks”. Juubeli eel pani ta kokku ka mahuka luulevalimiku pealkirjaga „Kaks algust”, mis nägigi trükivalgust ümmarguse sünnipäeva aastal 1940. Artiklite raamat jäi aga ilmumata. Nüüd, peaaegu kaheksakümmend aastat hiljem, täitis Hando Runnel luulemeistri soovi ja koostas soliidse väljaande tema tähtsamatest artiklitest, lisades teisigi kirjutisi. Visnapuu „prospektist” on üle võetud paarkümmend kirjatööd. Raamat „Millal sünnib inimene”…
-
Rändaja tütarlaps õnnetähe valgel
Marie Heiberg: „Rändaja tütarlaps”. „Ilmamaa”, 2017. 286 lk. Marie Heiberg: „Õnnetäht”. „Ilmamaa”, 2017. 350 lk. Marie Heiberg (1890—1942) on olnud eesti kirjandusloo ääremail. Imelapsena luuletaevasse tõusnud tähe lend kestis vaid hetke. Nooreestlaste loomingu tuules ilmunud esikkogu „Mure-lapse laulud” (1906) sai järje seitse aastat hiljem Voldemar Kangro-Pooli ühe oma aja kaunima kaanekujundusega raamatu „Luule” (1913) lugejate ette jõudmisega. Nende kahe vahel nägi ilmavalgust esimene proosateos „Elukevade” (1910) ja veidi hiljem mainitud kunstniku kujundatud kogumik „Enne viimset päeva” (1914). Ja see on kõik. Aastakümneid haigust ja unustust. Mõnevõrra meenutusi kodukohas Urvastes ja pagulaskonnas. Heibergi jõudmine meie aega…
-
Ääremärkusi lausungite ja pauside juurde
Rein Veidemann: „Lausungid ja pausid. Fuuga”.Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 79 lk. Rein Veidemann on oma raamatu „Lausungid ja pausid” arvustamise teinud tunduvalt lihtsamaks sellega, et luulekogu lõppu on lisatud autori märkuste-selgitustega „Lahtine leht”. Seletamine, taustaviited, faktidele juurde rääkimine on Rein Veidemanni teostele üldse iseloomulik. Arvatavasti pärineb niisugune soov õppejõuametist, kus kirjandusteose või ajastu selgeks tegemine nõuab kordamist ikka ja jälle. Nii kinnistuvad teadmised ja ka lugejad saavad sisukama pildi. Muidu võib jääda kahtluseiva, et sind mõistetakse valesti. Rein Veidemann tahab olla kindel. Oma suure mentori Valmar Adamsi 1924. aastal ilmunud debüütkogu lahtise lehe eeskujul annab ta ette teavet, et just…
