$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Max Rebu: „Hiina keisri rasedus”. Ants Pasun, 2021. 94 lk. Olen ikka lugenud imestusega, kuidas kriitikud kurdavad Marko Kompuse luulega kohtudes, justkui peaksid nad järsku oma intellektuaalsusest loobuma. Nii kirjutab Piret Põldver oma muidu sümpaatses arvustuses Kompuse luule kohta: „Püüdes luua silme ette pilti öeldud sõnadest, ajutegevus takerdub. Kui lugeja suudabki n-ö lahendada Kompuse teksti kaks-kolm esimest kummalist sõna ja seosed, siis järgmistega ei pöördu tähendus mitte ainult pea peale, vaid väljub harjumuspärase mõtlemise juurest täiesti. Tunne, et aju läheb krussi, on alles algus, edasi liikumiseks tuleb lasta lahti kogu intellektuaalsuse koormast.”[1] Tegelikult on Kompuse puhul vaja just nimelt rakendada…
Paavo Matsin (s 1970) on avaldanud proosateosed „Doktor Schwarz. Alkeemia 12 võtit” (2011), „Sinine kaardivägi” (2013) ja „Gogoli disko” (2015), poeemi „Carolus Ernestus Baer” (2013), olnud osaline rühmituse 14 NÜ mitmetes väljaannetes aastail 1996—2002. Õppinud 1977—1988 J. Kunderi nimelises Tallinna 32. keskkoolis, 1988—1993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis, 1993—1994 Eesti Humanitaarinstituudis, 1997—2003 EELK Usuteaduse Instituudis. „Gogoli disko” pälvis Kultuurkapitali aastaauhinna ja Euroopa Liidu kirjandusauhinna. MAARJA VAINO: Paavo, mäletan, kui me kunagi 1990-ndatel esimest korda kohtusime — olid sel ajal Usuteaduse Instituudis teoloogiatudeng —, siis millegipärast jäi mulle meelde, et sa oled kuidagi Soomega seotud. Äkki rääkisid mõne loo, nagu sul kombeks, nii…
Viljandi on väga trammilik linn. Tabasin end korduvalt sellelt mõttelt, kui asusin 2014. aastal tasapisi kirjutama uut romaani tööpealkirjaga „Gogoli disko”. Kuna raamatu tegevus toimub tuleviku-Viljandis, siis tundus mulle täiesti loomulik ja möödapääsmatu, et linnas on trammiliin. Ma ei juurelnud pikemalt, kust ma sellise idee peale tulin. Kunagi olin kuulnud vist juttu, et mingi Moskva metroospetsialist oli puhkuse ajal Viljandisse juhtunud ja sedastanud kohe, et siia saaks reljeefi poolest (orud ja mäed) väga hästi metroo ehitada. Ma ei oska seda linnalegendi kuidagi õigeks või valeks arvata. Naljatamisi võib vaid lisada, et Suure-Jaanis oli kunagi baar, mida kutsuti „Metroo”,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.