Paul-Eerik Rummo
-
Isiklikku „Loomingu Raamatukogust”
„Loomingu Raamatukogu” ilmuma hakates olin 15-aastane üsna kirjandushuviline koolipoiss, kelle kõrvu ulatus ka üht-teist toonase kirjanduselu organisatsioonilisest poolest. Arvan mäletavat, et LR-i algatamine (ajal, mil mingi uue väljaande asutamine oli paras vägitükk, aga siiski võimalikum kui veel mõni aastake varem) oli suuresti tollal ENSV Kirjanike Liidus ühe juhtiva positsiooni hõivanud Lembit Remmelga initsiatiiv, mille ta suure hasardiga läbi viis. Kui see oli nõnda, siis on Remmelgas jätnud kodumaa ellu kaks kustutamatut jälge: „Vahva sõdur Švejki” tõlke ja „Loomingu Raamatukogu”. Igatahes mäletan teda mõnuga pajatamas, kuidas selle tema lapsukese nimetähed jäädvustavad šifreeritult ka tema enda nime: LR kui „Loomingu Raamatukogu” ja…
-
Isast, vaikimisest ja asjade ühtsusest
JAAK URMET: Mis mõttes on sinu elus tähtis kuupäev 13. oktoober 1957? Sel päeval ilmus „Sirbis ja Vasaras” luuletus, mida kirjanduslugu peab esimeseks Paul-Eerik Rummo avaldatud luuletuseks. Luuletuse pealkiri oli „Kunstinäitusel”. Kas see meenub sulle? PAUL-EERIK RUMMO: Meenub, et panin selle luuletuse oma „Kogutud luulesse”. Toimetajad käisid peale, et see raamat sisaldaks tõesti enam-vähem kõike, mis ma kunagi kirjutanud ja avaldanud. Luuletus ise on ka ähmaselt meeles. J. U.: Ma värskendaksin meie mälu ja loeksin selle luuletuse ette otse „Sirbist ja Vasarast”. Mõtlikud näod, mis marmorist tahutud; lõuendeil põllud, kus kuldavad hakid, kuulus näitleja tuhm-mustas frakis, laevade ümber…
-
Lihtsalt luuletused
* Pidavat istuma välikohvikus, nagu oodates, ei tellivat kohvi, ei õlut. Vist ei tahtvat ei erksust, ei uimasust. Vabandust, aga meil siin ei tohi niisama istuda. Vabandust, sel juhul palun klaas vett. Pidavat lonkshaaval pigistama tarbetut vett enda sisse, lonkshaaval palveid lugedes kõrbeloomade eest. * Kerge ja kibe. Õitsvad puud ümbritsegu sind jälle. Tuleb üks tont, tõmbab peenikese joone kahe asja vahele, vahele kahe asja, mis on samahästi kui üks. Kaks-kolm õitsvat puud ümbritsegu sind jälle, ümbritsegu üksainuski. Hele, lahe tont. Ta paneb mõtlema ja mõtteid unustama, kui selgub, et nendest ei…
