$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: horizontal
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Pille-Riin Larm

  • Eesti romaan 2021

    Pille-Riin Larm

    Ma ei ole kunagi varem nii teravalt tajunud eesti kirjanduse eskapismi ja enese­küllasust kui 24. veebruari hommikul 2022. Eesti Vabariigi 104. aastapäeva hakul oli Venemaa alustanud sõda Ukraina vastu.

  • Tagamaal on midagi pistmist inimese hingega

    Tagamaal on midagi pistmist inimese hingega

    Pille-Riin Larm

      Martin Algus: „Tagamaa”. Varrak, 2020. 196 lk.   Kirjanduses meeldivad mulle lühivormid. Need on nii käepärased. Loen neid Tartu-Tallinna rongis, muusikakooli park­­las oma lapse klaveritunni lõppemist oodates, politsei­majas dokumentide tege­mise järjekorras, niisama õhtujutuks. Need mahuvad kotti ja tagavad rahuliku une. Aga mitte Martin Alguse novelli­kogu „Tagamaa”. ­Õlakotis kaasa vedamiseks on „Taga­maa” pisut liiga raske: ligi 200 lehekülge, kvaliteetne paber, kõvad kaaned… Sätin siis „Tagamaa” sängi kõrvale ja avan õhtuti huupi, aga oh häda, nädal aega järjest lõpevad kõik jutud ängistavalt. Magan rahutult. Sellegipoolest on „Tagamaa” hea raamat. Lugeja unenäod ärgu olgu autori mure. Mis on autori mure? Mis vedru…

  • ,

    Kleepuv Imedemaa

    Pille-Riin Larm

            Friedrich Reinhold Kreutzmatsin: „Must päike”. „Lepp ja Nagel”, 2017. 174 lk.   Nii sündis lugu Imemaast. Ükshaaval ritta nii Ta veidrad lood said tapitud.[1]   Õnnetu ja kuri arusaamatuse pärast, mille tekitas mus Friedrich Reinhold Kreutzmatsini „Must päike”, tahtsin kirjutada negatiivset arvustust. Ei saanud, sest ei osanud sõnastada seda, mis mind romaanis häirib ja ometi kuude kaupa kummitab. Tegu peaks olema Paavo Matsini 13. ilukirjandusliku teosega, sh neljanda romaaniga „Doktor Schwarzi”, „Sinise kaardiväe” ja „Gogoli disko” järel. Autor on astunud üles kummalistes kooslustes ja mitmesuguste pseudonüümide all, aga mõnes mõttes ajanud alati üht ja sama rida:…

Looming