Raul Sulbi

      „Pikad varjud”. Koostanud Martin Kivirand. Ajakirjade Kirjastus, 2015. 245 lk.   Eesti ulmehuviliste seas eksisteerib üsna üksmeelne seisukoht, et Herta Laipaik (1921—2008) tuleks tema folkloorse ainesega kunstmuistendite tõttu arvata eesti etnoõuduse rajajaks. Täpsemalt viidatakse kirjaniku jutukogudele „Maarjakask” (1983) ja „Kurjasadu” (1987, sama pealkirja all mõlemad 2006). Mõnikord lisatakse loetellu veel kogud „Pipratoosi tondid” (1990) ja „Hauakaevaja lood” (1991). Laskumata siin arutellu, kuivõrd põhjendatud see seisukoht üldse on või mil määral Laipaik omakorda on toetunud Fr. R. Kreutzwaldi, Juhan Jaigi jt. vanemate kirjameeste analoogilistele juttudele, mööngem vaid, et 1999. aastal n.-ö. „jooksu pealt” (võib-olla siinkirjutaja poolt, tõesti ei…

    Uku Masing—Kalju Kirde: „Kord kui me unistus uitis”. Koostanud ja toimetanud Mari-Liis Tammiste. „Ilmamaa”, 2014. 128 lk. Seda kahe mehe kirjavahetust tutvustavat raamatut saadab lihtne paradoks:  kõik „Loomingu” lugejad teavad päris kindlasti Uku Masingut, isegi siis, kui ei ole ühtegi tema kirjatööd juhtunud lugema, ent neid „Loomingu” lugejaid, kellele ütleks midagi Kalju Kirde nimi, on aga üksikud. Ning siis muidugi aines: kahe ulmehuvilise lugemismuljed, tihti rohkem kui sajandivanustest autoritest ja teostest, mille kohta ka ulmefännide laiem ring midagi ei tea. Teoloogi, orientalisti, filosoofi, luuletaja, folkloristi ja etnoloogi Uku Masingu (1909—1985) elu, teadustegevust ja loomingut on põhjalikult uuritud ning…