$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Rein Põder
-
Pikk tagasitulek
Merike Õim: „Kirja vahetaja”. „Menu Kirjastus”, 2017. 116 lk. See oli kaugel ja muutlikul 1985. aastal, kui kirjastuses „Eesti Raamat” ilmus sarjas „Noored autorid” Merike Õimu, mitte just väga noore autori debüütluulekogu, millel oli omapärane pealkiri „Väljakuid ja võlvikäike”. Juba see pealkiri jäi kuidagi rohkem meelde kui tema kaaslaste omad samas sarjas. Olin juhuse tahtel raamatukese toimetaja. Mulle meenub esmalt uje autor ja samal ajal tema kaasamõtlev suhtumine, tema luulest mäletan nüüdseks vaid seda, et selles valitses linnateema ja optimistlik toon. Midagi intrigeerivat, mis tolles ajas end ilmutas, kogu ei sisaldanud. Paraku järgnes vaikus, ei…
-
JAAN EILARTI SELTSIS
Jaan Eilart: „Õitse ja haljenda”. Koostajad Andres Tõnisson ja Taavi Pae. (Sari „Eesti mõttelugu”.) „Ilmamaa”, 2016. 560 lk.Minu viimane kohtumine Jaan Eilartiga oli Eesti Raamatu Aasta pidulikul avamisel 2000. aastal, kui „Vanemuise” kontserdimaja tühjas fuajees vastamisi sattusime. Me polnud juba aastaid kohtunud ega rääkinud. Juttu tuli mitte üldiselt raamatuist, vaid just nimelt sellestsamast raamatust, millest siingi. Paraku oli Eilart niisuguse kogumiku kokkupaneku suhtes kuidagi kõhklev. Et pole enam seda energiat, et õige aeg on justkui mööda lastud. Mäletan, et olin igati julgustav. Niimoodi lahku läksimegi.Ja nüüd on see raamat lõpuks tema õpilaste ja tublide „Ilmamaa” tegijate koostööna ikkagi ilmunud, ning…
-
Paabeli Raamatukogu teenistuses
Püüdkem vahelduseks kirjandusteost vaadelda mõnevõrra teisest vaatenurgast, kui seda kogeb lugeja või ehk ka kriitik. Jah, seestpoolt, autori nägemusena. Ja asja huvides võiks vaadeldava žanrimääratluseks olla romaan. Ei, ma ei keskenduks üldsegi sellele, kuidas sünnib mõne romaani idee või kui raskelt-kergelt kulgeb selle kirjutusprotsess. Hoopis huvitavam on mõtiskleda, kust see kõik pärineb, millised on kirjaniku käsutuses olevad vahendid või millised võiksid üldse olla kirjutamise eeldused. Esimesena, loogilisena tuleb arvesse omaenda elukogemus, inimsuhted, autoriga aset leidnud konfliktid, sest konfliktid on ju teost käivitav jõud. Muidugi, arvesse võivad tulla ka mõne lähedase, pereliikme või sugulase meenutused, olgu siis jutustatuna või…
