Taavi Eelmaa

Hallituselõhn hõljub paekivist müüridega kitsas keldris, nagu oleks ta osa sellest vähesest inventarist, mis restorani alla keldrisse jäetud on. Siin-seal on nurkadesse ladustatud tööstusliku köögi inventari: roostevabad valamud, restid, gaasi­balloonid, tühja taara kastid. Pooleldi pimedusse kaduva käigu sissepääsu ees seisavad üksteise peale laotuna kaks suurt ahjuga pliiti, jämedad mustad toitekaablid kokku keritud ja teibiga korpuse külge kinnitatud. Ühes seinas veiniriiul, tolmunud pindadel mõni sama tolmunud üksik unustatud pudel. Üksteise sisse laotud suured fajansist lillepotid, pealmise sees vanad kontserdiafišid rullis. Nurgas, kus põleb maas jäme punane küünal, istub tumedasse tekki mähitud indiaanlane ning vaatab üle pliitide otse pimedasse käiku. Ta silmad…