$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Rein Raud: „Katkurong”.
Tõnis Tootsen: „Ahvide pasteet”.
Kaur Riismaa: „Lumi Liivimaal”.
David Vseviov: „Onu Moritza sõnaraamat”. Varrak, 2021. 373 lk. Ajaloolase ja haarava jutuvestja David Vseviovi teine ilukirjanduslik teos „Onu Moritza sõnaraamat” on vahest veelgi sillerdavamalt vaimukas kui 2019. aastal ilmunud „Elulugu. Kaks esimest nädalat”. Võin kohe öelda, et ilmselt aitab sellele tugevalt kaasa fiktiivne sõnaraamatuvorm, mis annab lugejale võimaluse ühekaupa keskenduda märksõnadele, takerdumata raskesti hoomatavasse põhiliini, mis „Eluloos” justkui olemas oli, kuid vähemalt minule mõneti tabamatuks jäi. Mitusada lehekülge miniatuure võiks halvemal juhul teatavat tüdimust tekitada, kuid Vseviovi teose puhul seda õnneks ei juhtu, eriti kui see lugemisvara võtta n-ö öökapiraamatuks ja seda otsast vaikselt nakitsedes lugeda. Sõnaraamatu märksõnades leidub…
Täidetud tühjus Tiina Pai Andrei Ivanov: „Untermensch: minu lõhkikistud osa”. Tõlkinud Veronika Einberg. „Loomingu Raamatukogu” 2021, nr 1—2. 120 lk. Andrei Ivanov on üks viljakamaid ja tunnustatumaid keskmise põlvkonna Eesti kirjanikke. Kas tegu on Eestis elava Vene kirjaniku või vene keeles kirjutava Eesti kirjanikuga, on vaid vaatepunkti küsimus ja kirjutatu seisukohast üldsegi mitte oluline. Maailma mastaabis ei ole selles ju midagi erilist, et ühes keeles kirjutav kirjanik elab valdavalt teiskeelses riigis, ja tavaline on seegi, et sama autorit peetakse korraga mitmesse kultuuriruumi kuuluvaks. Viiteid Ivanovi varasemale loomingule ja sellest pärit tegelasi, tegevuspaiku kohtame romaanis „Untermensch: minu lõhkikistud osa” mitmeid, kuid…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.