$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Katrin Ruus: „Prügimaja Dionysos”.
Mari-Liis Müürsepp: „Jäävad ainult silmad”.
Kadri-Ann Sumera: „Basiliski lapsed”.
Jüri Kolk: „Argitraagikaid ja teisi artikleid. Artikleid aastatest 2010–2020”.
Maimu Berg: „Kõnelused lahkunutega”. „Hea lugu”, 2020. 107 lk. Maimu Berg: „Vanaema paneb vihmavarju kinni”. „Tuum”, 2020. 98 lk. „Kirjandusse pürgijaks olen vana. Tõsi küll, proovisin ka varem — debüüt oli „Nooruses”. Vahepeal ma ei kirjutanud, üritasin visalt aga saamatult perekonda luua. See oli õpetlik aeg küll, ent asjata ei öelda — ei päeva reata. Pikk kirjutamata olek on teinud mind õelaks ja sentimentaalseks. Üht külge olen kuuldavasti katsunud välja elada kriitikas, teise pakun nende kaante vahel. M. B.” Olin 17, kui Su esimene raamat ilmus, ja kahekümne ringis, kui seda lugesin. 1987 ilmunud „Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal” on…
Margit Lõhmus: „Sterne”. „Värske Raamat” 23. Kultuurileht, 2019. 112 lk. Kõigepealt selline asi, et „Sternet” tuleks lugeda kaks korda. Vähemalt, kui sa tahad millelegi pihta saada. See kõlab küll veits ülbelt, ma tean, ja Thomas Mann kukuks perseli selle peale, et tema nõuet „Võlumäe” suhtes kohaldatakse mingi eesti tüdruku esimese raamatu asjus, a tegelt on asi ju alati selles, kuidas, mitte selles, et mis. Ja no esimese lugemisega võid sa kusejoomisse, veres püherdamisse, naisepeasse vitus, munnipiltidesse ja tiigri ahistamisse kinni jääda. Sa võid mõelda, et kõik need jutud on kirjutatud ränga laksu all, sest et narkotsi tehakse seal ka, kuigi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
