Foto: Kris Moor

Triin Soometsa luulet Loomingust nr 12

*

süda sulab sees
kõnnid õhukesel jääl
verejälg järel

 

attachment

sinu maailm
sinu tuul
sinu lõke
sinu tuhk

 

*

alguse ja lõpu vahel
liblika unenägu
enne algust ja pärast lõppu
see jagamatu
keda algus ja lõpp ei piira
miks siis sindki
unenäoliblikas
löö oma lont olemisse
ehita torn selle keskpunkti
las need servad laperdavad
las need lõpud liperdavad
lõpp teeb ikka nulli välja
nii nagu alguski
sind see ei sega

 

*

siseelundid
laulavad vaikselt
verekohina saatel
väliselundid haaravad
elult mida võtta annab
liige liikme haaval
sirutab sinus end lahti
see mille lyli ja algus ja ots
heli ja tuli ja vesi ja liiv
muudkui kestab sus
algus ja lõpp
ratas ja ring
ringmäng verekohina saatel

 

*

lopergune null mille sees kihab elu
null mille sees rabeleb surm
algus ja lõpp enne ja pärast ise ja teine
kõik upub nulli kaob kui tina tuhka
null ei kanna
välja arvatud liblikat
kes purustab iga tiivalöögiga kõik võimalikud maailmad
korda null
ära karda nulli see pole valus
seda looduses ei esine
liblikas ärkab

 

*

ära mind ära unele
ära mind valmis valule
too mulle tehe tõsine
mida nulliga ei saa
kuidagi korrutada
mida maailmaga
kuidagi ei jaga
mida näeb pime
kuuleb kurt
tajub kehatu
kus on kus on kohatu asupaik
vaeselapse mullapisarad
inimlapse hõre hingeke
too mulle tehe mis tõsine
mitte mingi nali ja null
näita suurel ekraanil liblika unenägu
näitangi loll

 

*

tahaksin aru saada
aru ei ole
tahaksin palmiokstest kuu alla tuua
öösel tuleb torm ja peksab selle ookeani
otsi siis vee alt ja vee pealt
nagu su sygavus lubab
madalus meelitab
tule-tule õhvakene
mine maa peale mehele
pilve peale piiluma
lõpp teeb ikka nulli välja
algus ka
algus ka.

 

Häälestus

ole tasa
maatasa
veetasa
jää tasa
tuletasa
öötasa
puutasa
tuhatasa
maatasa
ole tasa
kivitasa
taevatasa
teetasa
maatasa
veetasa
ääretasa


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Samal teemal

Looming