Arvo Pärdile

Iga loode on lootus,
keerduv sõnajalg eos.
Inimene on null
ja seos.
Jumal on üks.

*

Kõrgel laulavad mändide ladvad.
Maadligi muldteadvus,
uinunud käbikeha,
sambla südametuks.
Mismoodi mõlemat kõla
korraga kuuldavaks teha?
Laulev valgusevalu:
üks liita üks võrdub üks.

*

Ma tean, et maailm on katki
ja kohutav kannatus kestab.
Ma kuulen su äga.
Vägagi sügavalt
hingan sinuga koos.
Kuid tean ka, et kannatus
ei saa olla
viimane sõna.
Sest lõpus on
algusesõna,
veealune hingamine.
Sest viimane sõna on
valgus.